Emajõe luhal algas heinategu

Möödunud nädalal alustas firma Lõunalaaned Ihaste tee äärse luhaheinamaa niitmist üheksa meetrit laia masinaga. Kuna rohi on ootamatult tihe, jätkub töö väiksema niidukiga. Foto: Kristjan Teedema

Ajal, mil loomakasvatajatel kuiv hein juba ammu küünis, algab heinategu ka looduskaitsealustel Natura aladel. Tänavu võib luhaheinale leiduda ka kasutust.

Suur osa niidetavast Emajõe luhast jääb Alam-Pedja looduskaitsealale, Kärevere sillast ülesvoolu. Kaks heinamaad asuvad ka Tartus. «Ideaalne oleks, kui saaks neid kõiki niita, aga Natura alla läks Tartus vaid kaks heinamaad,» rääkis keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Marko Angerjärv.

Kokku käib vikat Tartus üle ligi 42 hektarist, mis moodustab umbes poole Ihaste luha pindalast. «Võsastunud osa puhastamiseks toetust ei maksta,» ütles Angerjärv.

Töid rahastab PRIA euroliidu poollooduslike koosluste toetamise programmist ning niitmistöödele kulub ligikaudu 7800 eurot.

Et liigirikkus säiliks

Jõeluhtasid tuleb niita ja niidus kokku korjata, et säiliks selle taimekooslus. Angerjärve kinnitusel tekib koristamata või lamandunud heinast kulukiht ja hakkab kiirelt vähenema ka taimestiku liigirikkus.

Kuna soiselt alalt kogutava heina toiteväärtus ei ole suurem asi, siis ei taha seda ka loomapidajad. Seetõttu on antud maahooldajatele enamasti luba ladestada kokku korjatud hein niidu vahetusse lähedusse.

Marko Angerjärv lisas, et niitude hooldamisel on suurimaks probleemiks suur niiskus. Seal töötavad traktorid peavad olema kindlasti topeltratastega.

Tihti juhtub sedagi, et Emajõgi ujutab luhaalad üle ning vesi kannab kokku korjamata heinarullid minema. Anger­­järve teada ei ole heinarullid siiski Emajõele hulpima pääsenud.

 Ootamatult tihe

«Vesi oli sel kevadel pikalt luha peal ja mõtlesime, et hein on hõre,» rääkis Ihaste luhal heinaniitmist korraldav firma Lõunalaaned juht Valdek Tagel.

Vastupidi ootustele on aga rohi tänavu väga kõrge ja tihe. Nii jäi üheksa meetrit lai silotegemise niidumasin tihedas kassitappu täis kasvanud heinas jänni ning niitmist jätkati väiksema masinaga.

Ihaste luhtade heinast on firma igal aastal veeretanud umbes 300 heinarulli. Tänavu võib neid aga rohkem tulla. Niitmist soosib kuiv suvi.

Luhal töötamine on Tageli sõnul üsna keeruline, sest sügiseti muutub maa-ala kiiresti liigniiskeks ning heina ei saa kätte. Kevadel on maa veelgi pehmem või lausa vee all nagu kahel viimasel aastal.

Suurveest võib aga heinaniitjale abi olla. Nimelt kannab vesi heinarullid ise pajuvõsa vahele ehk teisisõnu – ladestamiskohta.

Saab biogaasi

Tageli kinnitusel on üleujutuste tagajärjel hakanud kiiresti muutuma ka ala liigiline koosseis. «Varem olid valdavalt kõrrelised, nüüd aga sootaimed nagu tarn ja angervaks.»

Heina madala toiteväärtuse tõttu puudub loomakasvatajatel selle vastu huvi. Vaid loomadele allapanuks on vahest mõni rull viidud.

Rullid imevad teisel aastal vee sisse ning lagunevad kiiresti, kirjeldas ettevõtja. Heinast saab suurepärane kompostmuld, kuid keegi ei lähe seda soost otsima.

Sel aastal terendab aga esimest korda võimalus, et niidus ei jäägi pallidena luha kõrvale kõdunema, vaid osa sellest viiakse ära. Heina vastu on huvi tundnud biogaasitootja, kes tahab katsetada taimse materjali kääritamist.