Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371
Saada vihje

Ema ja poeg avasid kesklinnas ökopoe

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Minevaim kaup on Mahepoe juhataja ja müüja Helena Lambingu sõnul goji marjad, maiustused ja eestimaine jahu.
Minevaim kaup on Mahepoe juhataja ja müüja Helena Lambingu sõnul goji marjad, maiustused ja eestimaine jahu. Foto: Sille Annuk

Neile, kes peavad lugu goji marjadest, pesupähklitest ja kõikvõimalikest muudest trendikatest ökokaupadest, avasid ettevõtjast poeg ja ökomeelne ema Tartu kaubahallis ökopoe, mis on esimene seesugune kesklinnas.

Mahepoe nime kandev kauplus pakub kõige rohkem toidukraami, aga lisaks ka näiteks pesuvahendeid, veini ja kehahooldustooteid. «Nii palju kui võimalik üritame eelistada Eesti oma tootjaid, aga paraku kõike Eestist ei saa, enamik kaubast tuleb ikka Saksamaalt,» rääkis poe omanik, OÜ Mahepood juhatuse liige Helar Lambing.

Emad ja lapsed

Poe külastajatena näeb selle juhataja ja müüja, poe omaniku ema Helena Lambing noori, lapseootel naisi, väikeste lastega emasid ning neid, kes tervislikel põhjustel peavad eelistama näiteks gluteeni-, laktoosi- või tavalise suhkru vabu tooteid või kel puhastusvahendid ja nahahooldustooted allergiat tekitavad.

«Suurem osa ökopoodide külastajatest on ikkagi püsikliendid, kes poel välja kujunevad, aga kuna pood on kesklinnas käidava koha peal, satub siia kindlasti ka juhuslikke külastajaid,» rääkis Helena Lambing, kes töötas enne pojaga koos poe avamist kolm aastat ökopoes müüjana.    

Ökopoe kõige populaarsemad tooted on Lambingu sõnul goji marjad, Eesti oma mahejahu ja tangained ning kõikvõimalikud maiustused, mida emad väikestele lastele ostavad.

Maiustused on ka poe kõige odavam kaup – näiteks lillakas puuviljamahlast pulgakomm maksab 48 eurosenti. Kalleimaks toidukraamiks on müüja oletusel ehk külm­­pressitud õli, mille pooleliitriste pudelite hinnad jäävad 6–8 euro kanti.

«Ma tahaksin kummutada müüdi, et ökopoes on kõik asjad hirmkallid,» lisas poe omanik Helar Lambing. «Ökotooted on mõnevõrra kallimad, sest nende valmistamisprotsess on natuke teistsugune ja neile on esitatud rohkem nõudmisi,» rääkis Lambing. Ta pakkus, et keskmiselt on ökotooted ehk 30 protsenti kallimad kui lähedased tavatooted.

Ühes äsja avatud poega on Tartus viis ökokauplust. «Ma arvan, et Tartu-suuruse linna jaoks on seda piisavalt. Kindlasti leiame ka meie oma koha, kuna kesklinnas ühtegi ökopoodi pole,» ütles poe omanik Helar Lambing.

Lisaks on mahetoodete tarbijaskond Lambingu sõnul Eestis tasapisi kasvav ning seegi annab kindlustunnet, et ostjatest uues poes puudust ei tule.

Uutmoodi poe vajadus

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi doktorandi, keskkonnateadvuse uurija Maie Kiiseli sõnul külastab «Mina. Maailm. Meedia» 2008. aasta uuringu järgi kolm protsenti Eesti elanikest ökopoode. See-eest mahetooteid tarbib 66 protsenti eestimaalastest.

Suur erinevus ökopoodide külastajate ja tegelike mahetoodete tarbijate vahel peegeldab Kiiseli selgitusel talupojalikku kriitilisust ökopoodide suhtes.

«See on see maa sool, kelle jaoks on jabur osta ökopoest Saksamaal toodetud õunamahla, kui ta saab maalt tuttavagi juurest puhast õunamahla,» näitlikustas Kiisel, et kriitilisemate tarbijate meelest on ökopood pigem puhas äri.

Kiiseli meelest on väikseid, enamjaolt võõramaist kaupa pakkuvaid ökopoode Tartus piisavalt.

Tühjus on turul aga just sellise ökopoe puhul, mis suudaks pakkuda peale erilisemate ökokaupade ka iga päev vajaminevaid mahekaupu, näiteks mune, piimatooteid, juurikaid ja muudki. «Järgmine samm võiks olla selline uutmoodi ökopood,» lisas ta.

Ökopoed Tartus
• Looduspere Lõunakeskuses
• Lõuna-Eesti Ökokeskus, Saekoja 36a (varem Oa tänaval)
• Via Naturale, Lembitu 8
• Tervisepesa, Tähe 28–1a
• OÜ Mahepood kaubahallis

Tagasi üles