Verni Loodmaa: milline on Tartu lennuliikluse tulevik?

Verni Loodmaa

FOTO: Pm

Baltikumi suurim lennufirma Air Baltic teatas 8. juulil, et lõpetab augustist lendamise Tartu-Riia liinil. Et Air Balticu õhusild Lõuna-Eesti ja Baltikumi suurima lennuvälja vahel nii lühikeseks jäi, on valus uudis – lennuühendus Riiaga on toonud Tartule maailma palju lähemale. Tähendab see ju ligipääsu värskelt renoveeritud lennujaamast enam kui 80 sihtkohta Euroopas, Lähis-Idas, Venemaal ja SRÜ riikides.

Lennuühenduse katkemine mõjutab otseselt Lõuna-Eesti ja Tartu turismisektorit, kõige teravamalt konverentsi- ja äriturismi. Seda enam, et ülikooli kasvav vajadus ja enam kui tuhande hotellikohaga tagatud võimalus konverentsiturismi arenguks on Tartus olemas.

Praegu veavad Estonian Air ja Air Baltic Tartu lennujaamast kahepeale ligikaudu 1300 reisijat kuus. Ekspertide hinnangul võiks reisijate arv Lõuna-Eesti ja Tartu suunal olla sellest vähemalt kolm-neli korda suurem.

Kesk-Soomes asuv ülikoolilinn Kuopio on elanikkonnalt Tartust väiksem, kuid sealsest lennujaamast lähtub pealinna Helsingi suunas kolm lennureisi päevas.

Teise ilmeka näite võib tuua samuti Soomest: Tampere ja Kaunase vahel lendab Ryanair kolm korda nädalas. Broneerimisportaali booking.com hinnangul suurenes pärast tolle liini avamist kolme kuuga Kaunase hotellides broneeritavate kohtade arv neli korda, ja seda ei teinud mitte ainult Tamperest, vaid ka mujalt Soomest saabunud turistid.

Niisamuti võiks Tartust iga päev lähtuda vähemalt kolm regulaarlendu – hommikul, lõunal ja õhtul. Lisaks Tallinnale oleks loogiline siit teatud sagedusega lennata mitmesse lähimasse pealinna, olgu need siis Helsingi, Stockholm, Riia, Vilnius või Varssavi.

Stsenaariume, mis pärast Air Balticu lahkumist Tartu lennujaamast võivad käivituda, on neli. Esimesel juhul jääb Tartu lennujaamast kuuel päeval nädalas lähtuma ja lõppema üks Estonian Airi reis. Mitte just roosiline perspektiiv, kuid see tundub praegu kõige tõenäolisem asjade kulg.

Et Estonian Air tihendaks lennugraafikut või avaks lennuliini uus operaator, on võimalikud stsenaariumid, kuid praeguse seisuga kahjuks väga teoreetilised.

Tõsi, Helsingist Tartusse lendamise võimalust on juba aastaid tagasi kompinud nüüdseks Finnairi omanduses olev Finncomm. Aga ei Finnair ega ka Estonian Air kiirusta praegu Tartut puudutava otsusega. Kui üks neist siiski peaks positiivse valiku langetama, oleks tartlaste seisukohalt mõlemal firmal omad eelised.

Tihedam ühendus Tallinnaga oleks kindlasti hea uudis neile, kel vaja tihti ja kiiresti pealinna jõuda.

Otselend Helsingisse avaks aga ühe ümberistumisega palju suurema sihtkohtade arvu Tallinnaga võrreldes. Helsingi kasuks räägib ka asjaolu, et Tartut väisavatest välisturistidest, keda hotellistatistika alusel on keskmiselt umbes 300 inimest päevas, on enam kui 42 protsenti Soome kodanikud.

Neljas võimalus on, et vabaks jäänud turupositsiooni soovib ära kasutada näiteks mõni Poola lennuettevõte, et luua Tartust lennuühendus Varssaviga.

Kuidas lähiaastatel Tartust Euroopasse sõidetakse, ilmselt lähikuudel veel ei selgu.

Euroopa kontekstis pole enneolematu ka see, et 100 000 elanikuga linnast asub rahvusvaheline lennujaam paarisaja kilomeetri kaugusel. Asuvad ju Tartust vaadates (mööda maanteed) Tallinn ja Riia võrdsel kaugusel.

Julgen siiski loota, et Läti lennufirma äkiline lahkumine on vaid episood Tartu lennuliikluse arenguloos ja peatselt hakkab Lõuna-Eesti õhusidemete hulk taas kasvama.

Pole kahtlust, et see oleks tähtis nii siinsele turismiettevõtlusele ja ülikoolile kui ka Lõuna-Eesti inimestele, kes kergema vaevaga maailma liikuma ning sealt tagasi koju pääseksid.


 

Tagasi üles