Eestlase temperament on peidus päikeses

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paul Senosi tõi Eestisse armastus, täpsemalt eesti tüdruk, kelle nimi on Aire Nurm ning kes nüüd on ta naine ja nende väikese tütre ema.

«Me mõlemad töötame ühes ja samas, SOS-lastekülasid ühendavas organisatsioonis,» meenutab Senosi. «Aire saatis mulle meili, sest tahtis näha, kuidas meie Lõuna-Aafrikas oma SOS-külades elame ja mida teeme. Ma ei olnud Eestist mitte kunagi varem mitte midagi kuulnud. Ma arvasin, et Estonia on ta perekonnanimi ning mõtlesin: miss Aire Estonia tuleb Kaplinna!»

Aire Nurm oli saanud ka kolmekuulise vabatahtliku-lähetuse ühes maailmahariduse projektis ning uuris Lõuna-Aafrikas õiglase kaubanduse probleeme.

Paul Senosi ise tuli Eestisse esimest korda talvel, aga mitte sellisel ilusal lumisel talvel, vaid ühel niisugustest, mil kõik on pime, külm, märg ja mudane.

«Kui ma siis Lõuna-Aafrikast, suure hulga häälte, naeru ja muusika keskelt Eestisse jõudsin, nägin, et siin ei vaata inimesed üksteisele isegi mitte otsa, rääkimata tervitamisest, Eesti elu näis katastroofina,» meenutab Senosi veel.

«Aga suvel on siingi kõik teistmoodi. Eestlased on õnnelikud ja avatud. Kõik tahavad omavahel suhelda, tervitada ja lehvitada – eestlase temperament sõltub päikesest. Tegelikult ma mõistan teid. Meil Lõuna-Aafrikas, paistab päike ju 10 kuud aastas,» ütleb ta.

Järgmisel aastal plaanib Senosi avada Tallinnas kohviku Kaplinn.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles