Miljonivaade avaneb ka katlamaja otsast

1. Katlamaja otsast avaneb esmalt vaade kivilinna paneellosside tuhmile hiil­gusele. Või siis hoopis Luunja kur­gi­kasvanduse lugematutele kasvu­hoonetele. Katlamaja juhataja Juss Konks aga kohendab omanimelist kiivrit ja juhatab pilgu kaugemale kesklinna poole. Näha on tervet 38-ruutkilomeetrist linna. Foto: Sille Annuk ja Kristjan Teedema

Kui läheneda Tartule Tallinna või Jõgeva poolt, on juba kaugelt näha ühesugust pilti: ühes kohas kasvab metsa seest välja ülemine osa Eesti Maaülikooli tornühiselamust, seejärel on suur hulk taevast ja metsa ning siis kasvab metsast välja Tigutorni keerlev tipp. Kesklinna jõudnu pilku püüab peegelsambana kõrguv Plasku. Kui tihti olete end tabanud mõttelt, et kui kaugele ja mida sealt ülevalt näha võib? Või üldse, milline oleks Tartu, kui see oleks peopesal?

Meie, suvereporterid Juhan ja Marii, arvasime, et peaks selle välja selgitama. Tuleb tippudes ära käia ning nähtu ka lugejate ette tuua. Me ei värvinud taevast siniseks, sest seda pole praegu vaja, aga tuntud raadiohitist lähtusime niipalju küll, et käisime mööda katuseid.

Me valisime välja teisedki kohad, mis ei ole otseselt vaate nautimiseks mõeldud. Piletit sinna osta ei saa, sest need ei ole külastajatele mugavad või on suisa ohtlikud, aga vaated on kuldaväärt. Käisime Tartu veski elevaatori, veetorni ja Anne soojuselektrijaama katlamaja katusel.

Kõrged hooned

Anne soojuselektrijaam

• Asukoht: Lohkva küla, Luunja vald, Tartumaa (Annelinna lähistel).

• Kõrgus: 40 m.

• Ehitati: 2009.

• Anne soojuselektrijaama katlahoone töötab 360 päeva aastas. Keevkihtkateldega on võimalik põletada hakkpuitu, saepuru, puidujäätmeid ja freesturvast.

Tartu Mill

• Asukoht: Väike kaar 33.

• Kõrgus: 44,5 m.

• Ehitati: rukkiveski renoveeriti täies ulatuses 2006. aastal ning ehitati ka uus teravilja vastuvõtu süsteem.

• ASi Tartu Veski ajalugu algab aastast 1941, kui praegusel territooriumil sai valmis Tartu elevaator. Elevaator oli 1941. aastal kõrgeim ehitis Eestis
(42 m) ja mahutas 8000 tonni teravilja. Tänaseks on AS Tartu Mill juhtiv nisu- ja rukkijahu tootja Eestis. Nisuliini tootmisvõimsus on 240 tonni ja rukkiliinil 150 tonni teri päevas.

Tartu veetorn

• Asukoht: Õpetaja 9.

• Kõrgus: 40 m.

• Ehitati: 1939-1940.

• Veetornina pole ehitis kasutusel enam aastakümneid. Nõukogude ajal töötas veetorn veereservuaari ehk nn leevendina.

Tigutorn

• Asukoht: Väike-Turu 5.

• Kõrgus: 89,92 m (nii kõrgele küünib hoone tipus olev mast).

• Ehitati: ehitus algas märtsis 2006 ja valmis 2008. aasta aprillis.

• Tigutorniks nimetatakse Emajõe paremkaldal asuvat 23-korruselist kõrghoonet. See on Tartu kõrgeim eluhoone.

Emajõe ärikeskus

• Asukoht: Soola 8.

• Kõrgus: 51,3 m.

• Ehitati: 1998.

• Emajõe ärikeskus ehk Plasku on 1998. aastal valminud büroohoone Emajõe kaldal Võidu silla juures. Ehitus läks maksma 92 miljonit krooni.

Eesti Maaülikooli ühiselamu

• Asukoht: Kreutzwaldi 52.

• Kõrgus: 45,6 m.

• Ehitati: ühiselamu Kreutzwaldi 52 ehk tudengikeeles Torn valmis 1977.

• Suleti remondiks 2003. aasta maikuus, tudengitele avati taas novembris 2004.