Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Soodapuhujad ei ajagi imelikku udujuttu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
SodaBlastBaltic OÜ juhataja Vambola Sabre haarab soodapritsi voolikust ja alustab viie aastaga tuule, vihma ja lume käes tumehalliks muutunud grillimaja puhastamist räästa alt. Voolikust paiskuv söögisooda toob majakese algse ilme kiiresti tagasi.
SodaBlastBaltic OÜ juhataja Vambola Sabre haarab soodapritsi voolikust ja alustab viie aastaga tuule, vihma ja lume käes tumehalliks muutunud grillimaja puhastamist räästa alt. Voolikust paiskuv söögisooda toob majakese algse ilme kiiresti tagasi. Foto: Sille Annuk

Õigel perenaisel on ikka pakk söögisoodat kapinurgas, sest vahel on vaja ilusalt pluusilt kole plekk välja küürida või käest läinud teetass läikima lüüa. Aga kui mehed tulevad rääkima, et soodaga saab vanu maju klantsima lüüa, siis… No vabandage!

«Saab, saab, selles pole midagi keerulist,» kinnitab Soda­BlastBaltic OÜ juhataja Vambola Sabre, paneb soodapritsi kompressori nagu paugupilli mürinal käima ja haarab pika vooliku kätte. SodaBlastBalticu üks omanik Kalle Kabanen jääb müriseva masina juurde rõhku õigeks timmima.

«Meie inimesed võtavad soodapuhastust raskelt omaks,» seletab Kalle Kabanen läbi mürina ja jälgib teise silmaga, mida Vambola Sabre väikse grillimaja juures teeb. «Kui räägime, et söögisoodaga saab väga hästi vanu maju, ausambaid, maakivimüüre või valuvelgi puhastada, siis hakatakse kas naerma või öeldakse lihtsalt, et sellist asja ei ole olemas.»

SodaBlastBalticul on aga see asi ehk Ameerikast pärit soodaprits mullu sügisest täitsa olemas. Firma neli omanikku said sajaliitrisest sooda- ja teist sama suurest veepütist, diisliga töötavast kompressorist, jahutitest ja filtritest koosneva pritsi ostmiseks mõtte Soomest.

Teoks teha aitas selle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ligi 31 933-eurose ehk 499 649-kroonise kasvutoetusega, millele ettevõte lisas 17 057 eurot (vanas rahas teeb see 266 886 krooni).

Aknad jäävad terveks

Vambola Sabre tõstab parema käe pöidla üles – rõhk on paigas. Mees sätib kaitseprillid ette ja tõmbab tunkedele kilejope peale. Päike keevitab kui põrguline, aga jopeta ei saa.

«Pritsib ikka üsna valusalt. Näete, nagu raspliga võtab,» näitab Vambola Sabre kaitseriietuse õigustuseks veidi punetavaid randmeid, mis eelmise töö juures kinda ja varruka vahel kogemata paljaks jäid.

Grillimaja omanik, Jõgeva külje alla Vaimastverre ilusa kodu ehitanud ettevõtja, raskeveokite teenuse pakkuja Aare Simmulmann vaatab tööd esiti kaugemalt. Viis aastat tagasi soetatud väikese majakese esimesed tumehallid lauad võtavad pritsimehe käes kiiresti algse kena kollase tooni tagasi.

Peremees on ikka vait ja kui Vambola Sabre hakkab voolikuga aknale lähenema, tahaks Aare Simmulmann töömeest justkui tagasi hoida. «Sooda ei lõhu aknaid ega juhtmeid, sellega on väga hea puhastada,» rahustab Kalle Kabanen. «Tegime oma pritsiga just hiljuti ühe rehielamu akna tahmast puhtaks.»

Ka grillimaja aken jääb terveks. «Soodapritsiga ei ole võimalik midagi ära rikkuda,» selgitab Kalle Kabanen. «Alustada tuleb väikse rõhuga, siis ei juhtu midagi halba. Alguses läks meil ikka hästi palju aega ja palju soodat, sest töötasime algajatena ettevaatuse mõttes väikse rõhuga.»

Vambola Sabrel on esimene sein puhas. «Nii lihtne see ongi,» ütleb ta väiksele pausile tulles rõõmsalt. «Siin läheb ruttu, paar tundi ja asi ants.» Grillimaja puhastab Vambola Sabre 4,8-baarise rõhuga. «Puitu üle viie baari ei teegi,» selgitab ta. «Väikse rõhuga on kerge töötada. Aga kui teeme kivimaju kümne baariga, siis on küll raske voolikut hoida.»

Enamasti töötab Vambola Sabre paarimehega, kellele ta annab poole tunni järel vooliku üle. Tunniga jõuavad mehed soodaga vanast sodist puhtaks lüüa 8–10 ruutmeetrit, Soda­BlastBalticu päevarekord on 160 ruutmeetrit.

Tööd jätkub

Firma lühikese, aga üsna tegusa ajaloo vältel on soodapritsiga puhtaks tehtud mitu suitsusauna, eemaldatud seintelt grafitit ja valuvelgedelt sinna sobimatut saasta. Suurem töö oli Tartu kesklinnas ülikooli vana keemiahoone seinte puhastamine. Läinud nädalal löödi läikima Paide paeskulptuurid.

«Juunis sõitsime objektilt objektile,» räägib Kalle Kabanen. «Juulis on rahvas aga rannas ja meil tööd vähem. Kuid ega me tööpuudust karda. Kooruva värviga maju ja käest läinud ilusaid maakivihooneid on Eestis küllalt.»
Vambola Sabre on juba kolmanda seina kallal. «Väga kiita ei sobi, siis tundub asi kahtlane,» muheleb Aare Simmul­mann oma justkui uut grillimaja vaadates. «Ütleme nii, et olen tööga rahul.»

Peremees otsib välja puidukaitsevahendi purgi ja kaeb just puhtaks tehtud seinal oma silmaga järele, mis tooni kaup poest koju on toodud.

«Arvata võib, et pintslitöö jääb mulle,» naerab pedagoogitööst puhkav perenaine Pille Simmulmann. Ega ta selle üle nurise kah: aed on ilusti korras, muru niidetud ja marju on veel natuke vara korjata, sest mida küpsem mari, seda ilusama värviga mahl.

Nagu Vambola Sabre alguses lubas, nii ka läks: paari tunni pärast sai Pille Simmulmann pintsli haarata.

NaHCO3

• Soodapuhastuse tehnoloogia, mida kasutab SodaBlastBaltic OÜ, töötasid välja New Yorgi insenerid 1972. aastal, kui oli vaja turvaliselt ja kahjustamata puhtaks saada Vabadussammas.
•    Kõik perenaised teavad, et söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3) koos sidrunhappega kergitab tainast, mille tulemusel saab mõnusalt õhulise koogi.
•    Tagasihoidliku valgendajana kasutatakse söögisoodat mõnes närimiskummis. Viimastes on söögisoodal teinegi toime: sooda tekitab suus nõrgalt leeliselise reaktsiooni, mis pidurdab pärast söömist kujunevat happerünnakut.
•    Söögisooda nõrgad vesilahused sobivad kuristamiseks kurgupõletike puhul, nohu leevendavad soodalahuse aurud.
•    Rõivastelt aitab plekke eemaldada mõnest teelusikatäiest soodast ja vähesest veest tehtud pasta. Viimane tuleb määrida plekile ja lasta sellel enne pesupesemist seal kuni tund seista.
•    Tassidele jäänud kohvi- ja teeplekkidest saab lahti, kui puistata plekile soodat ja seejärel hõõruda tass niiske käsnaga puhtaks. Hõbeesemed paneb jälle särama sooja vee ja sooda seguga küürimine.
•    Tund enne tolmuimemist võib raputada vaibale õhukese kihi soodat, mis eemaldab vaibalt ebameeldiva haisu. Ka seisma jäänud ja halva haisu külge võtnud mopist saab jälle värske asja, kui leotada seda kanges soodalahuses.
•    Prügikasti ja prügikoti põhja soodat riputades tekib neis kohtades vähem halba haisu.
•    Külmkapis, sahvris ja valamukapis kaob halb hais, kui asetada neisse kohtadesse tassitäis soodat, mida tuleks vahetada 1–2 kuu järel.
Allikad: SodaBlastBaltic OÜ, Urmas Kokassaare artikkel
 Terviselehes, Delfi Naistekas

Märksõnad

Tagasi üles