Vanas keemiamajas välguvad ämbrid

Viljo Vider näitab arheoloogide laborit, kus on juba paigas leidude töötluseks mõeldud tõmbekapid ning kohtäratõmbe sond (pildil). Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli vanas keemiahoones on remontijail siluda veel nipet-näpet, uue mööbli paigaldus algas juba ligi kaks nädalat tagasi. Filosoofiateaduskond saab end Jakobi 2 majja sisse seadma hakata augusti keskel.

Eile ennelõunal oli suurem osa vanast keemiahoonest veel ehitustolmune, muist põrandast aga pesumärg või märjaks saamas. Ühes meestekempsus surus ehitusnaine pissuaari ja seina vahele silikooni, välisukse ees peatus järjekordne mööblikoorem.

«Kaks nädalat tagasi alustati ühe-kahe mööbliautoga päevas, nüüd on neid päevas neli-viis,» kirjeldas vana keemiahoone projektijuht Viljo Vider. «Suurem osa mööblist ongi uus. Kasutatud mööbel kolitakse ümber alates augusti keskpaigast.»

Kolimine toob pinget

Jakobi 2 majja kolib lõviosa filosoofiateaduskonnast. Lossi 3 majja jäävad ajaloolased ning tulevad juurde inglise ja slaavi filoloogid. Von Bocki majja Ülikooli 16 jääb kultuuriteaduste ja kunstide instituut ning Ülikooli 18 Paabelisse saksa ja prantsuse filoloogid. Eesti filoloogidele jääb paar ruumi ka ülikooli peahoonesse, sealhulgas Veski-nimeline auditoorium.

Filosoofiateaduskonna dekanaadi juhataja Maie Aitaja ütles, et kui ehitajad suudavad püsida graafikus ning uue mööbli sissevedu 12. augustiks lõpeb, saab teaduskond ka kasutatud inventari ümberkolimisega augusti lõpuks mäele.

«Eks kolimine ole alati natuke segadust tekitav, sinna pole midagi teha,» tõdes Aitaja. «Eraldi probleem on nende ruumidega, mis meist vabanevad ja kuhu kolivad teised – seal tuleb teha remont ja see võib tekitada ummiku.»

Filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang on varem maininud, et kuigi teaduskond pääseb ruumikitsikusest, teevad muret kasvavad halduskulud.

«Ma usun, et ülikool meid hätta ei jäta, kuigi oleme niigi hädised,» arvas Maie Aitaja.

Säilis ehitusaegne stiil

Hoone kapitaalremont, majaesise parkla ja kõnnitee ehitus, hoovi sillutamine, ilupõõsaste istutamine ning hoovi pinkide ja jalgrattahoidjate paigaldamine maksab kokku üle 3,8 miljoni euro ehk 60 miljonit krooni.

Suuremas jaos enne Teist maailmasõda valminud, Jakobi tänava äärses tiivas aga alles 1950. aastaks lõpetatud ehitises on ülikool püüdnud säilitada ja taastada toonast üldstiili, aga ka paljusid detaile. Algupärased, vaid puhastatud ja hööveldatud, on näiteks tammepuust uksepakud, fuajees katavad põrandaid enam kui 70-aastased keraamilised plaadid.

Algsest plaanist säilitada ka 1930. aastate lõpust pärinevad töökorras radiaatorid ülikool siiski loobus, asendades need üldplaanilt lähedaste Saksa radiaatoritega. Viljo Videri sõnul arvestati tõenäosust, et lähitulevikus muutuvad vanad radiaatorid siiski avariiohtlikuks.

Vana ja uue ühendust iseloomustavad hästi kolmanda korruse nõupidamisruumi klaasvaheseinad ja -uksed ning seinal rippuv tsaariaegne tahvel.