/nginx/o/2011/07/10/664474t1h9b6f.jpg)
Maaülikooli veterinaarmeditsiini magistrant Julija Koltsova analüüsis laboris ühiselamutest võetud 83 joogiveeproovi.
Joogivee kvaliteet teeb muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enim erinevaid baktereid leidus Nooruse 7 ühiselamu joogivees, kuid rohkelt kasvas neid välja ka teistest võetud proovidest.
Tervele ja tugeva immuunsüsteemiga noorele patogeensed bakterid palju halba ei tee, kuid tõsisem on olukord inimestega, kelle immuunsüsteem ei ole nii tugev või on nõrgenenud, näiteks väikestel lastel ja rasedail. Neid võib kimbutada peavalu, palavik, seedehäired, kõhulahtisus või -kinnisus, samuti ilmneda kroonilised haigused.
Nii Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Janika Hango kui ka Tartu Ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki Pagel ütlesid, et nad on teadlikud sellisest magistritööst, kuid ei ole veel tulemustega kursis.
«Kehva joogivett ei saa me küll lubada.
Kui on selline probleem, siis tuleb võtta lisaanalüüsid ja anda olukorrale eksperdihinnang. Siis näeme, kas viga on Tartu vees või torudes,» selgitas Pagel.
Terviseameti lõuna talituse andmetel saavad ühiselamu elanikud end kaitsta kraanivett keetes.