/nginx/o/2011/07/24/681834t1h8bab.jpg)
24. juunist 5. juulini Ateenas peetud eriolümpiamängudelt tõid Eestit esindanud Kammeri kooli õpilased koju kaks kuld- ja hõbemedalit ning ühe pronksi.
Kammeri poisid särasid eriolümpial
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuldmedal riputati kaela Raido Kangrole kuulitõukes ja Sergo Aanile 800 meetri jooksus. Hõbeda vääriliseks tunnistati kaugushüppes Sergo Aan ja Rain Klimov, kes sai tulemuste protestimise järel kaela koguni kaks medalit.
«Klimovi hõbe tuli tänu meie protestile ning eelnevalt antud pronks jäi ka alles vastavalt eriolümpia reeglitele,» selgitas Kammeri kooli direktor Peep Puusepp. Kõik Eestit esindanud noored võistlesid eri divisjonides.
«Tegemist on ju maailmatasemel võistlusega ja selles mõttes on see igal juhul kõva sõna,» kommenteeris tulemusi EO Eesti Ühingu juhatuse esimees Urmas Paju.
Eriolümpia on küll kontseptsioonilt analoogne tavaolümpiaga, kuid siin pole tulemused esmatähtsad. «See pole tipp- ega saavutussport, vaid on vastavuses nende inimeste võimete ja potentsiaaliga,» selgitas Paju.
Teine ja olulisim kriteerium vaimupuudega inimestele mõeldud võistlustel on võrdsus. «Seal ei tähenda vanuse vahe, võib öelda, et isegi soo vahet ei ole,» ütles Puusepp.
Võistlejad peavad enne olümpiamänge läbima kolmepäevased eelvõistlused ning seejärel jaotatakse nad tulemuste põhjal divisjonidesse. Vältimaks disklahvi, ei tohi lõppvõistluse tulemus ületada eelvõistlusel tehtud sooritust rohkem kui 15 protsenti.
Noored rahul
Puusepa sõnul noored tavaliselt emotsioone välja ei näita, ent medaliau tõi naeru näole ka tõsisematele spordimeestele. «Kes viskas hundiratast ja päris laginal naeru tuli,» kirjeldas ta võidujärgseid elamusi. «See liigutab kõige rohkem ennast ka.»
Eesti delegatsioonil oli kohapeal ka kolm puhkepäeva, mil muu hulgas kohtuti Eesti suursaadiku Andres Talvikuga ning käidi Kreeta saarel veepargis.
Ometi ei möödunud reis ilma prohmakateta: üks võistleja sai vettehüppel vigastada ja kukkus rivist välja. «Poiss hüppas, väike varvas läks platoo vahele ja tõmbas kahesentimeetrise haava väikese ja suure varba vahele,» rääkis Puusepp. Vahejuhtum kulmineerus haiglasse sõidu ja seitsme õmblusega.
Lisaks füüsilisele pingutusele arendab sport ka erivajadustega noorte mõtlemist.
«Igasugused väljasõidud ja võistlused – need ju kõik arendavad noori kõigis muudes asjades: kuidas kollektiivis hakkama saada, režiimist ja kellaaegadest kinni pidada,» rääkis Urmas Paju.
Sport kasvatab
«Käskude ja keeldudega on neid inimesi keeruline juhtida, pigem ikka positiivse kogemuse kaudu,» nentis ta.
Peep Puusepp möönis, et erivajadustega noortel puudub tihti eduelamus ning sestap tuleb igasugune tunnustus kasuks. «Üks poiss küll arvas, et kõik muud asjad jätan kõrvale, nüüd hakkan ainult kõvasti trenni tegema,» ütles ta ja lisas, et paljudele oli olümpial käik elu reis.
kas teate?
Ateena eriolümpia
• osalenud riike 170
• spordialasid 21
• võistluskohti 30
• sportlasi 7000
• treenereid 2500
• vabatahtlikke 25 000
• tehnilist personali ja kohtunikke 3000
• pereliikmeid 40 000
• meedias kajastati mänge 3000 korda
Allikas: www.athens2011.org