Turbatootja taastab osa ürg-Võrtsjärve

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimas pump tegi Ulila turbamaardla väljavoolukanalist hetkega väikese jõe.
Võimas pump tegi Ulila turbamaardla väljavoolukanalist hetkega väikese jõe. Foto: Kristjan Teedema

Ulila turbamaardla väljavoolukanalist purskus üles midagi lahjemat sorti geisri taolist, kui teisel pool vastrajatud poldritammi läks käima võimas pump. Iga minuti jooksul pahiseb kanalisse 20 kuupmeetrit punakaspruuni vett.



«Eelmisel aastal oli kogu kaevandus vee all, toota absoluutselt ei saanud,» iseloomustas Ulila maardlat haldava Tootsi Turba ressursijuht Tiit Saarmets uue, üle miljoni euro maksma läinud kuivendussüsteemi hädavajalikkust.

Varem isevoolsena töötanud kuivendusvõrk tähendas suurt sõltuvust ilmast, täpsemalt pikaajalisest sademete hulgast. Mullune suvi vihmarohkusega silma ei torganud, kuid kevadveed olid erakordselt kõrged ning Elva jõgi ei võtnud suvelgi turbamaardla vett vastu vajalikul hulgal.

«Isevoolse süsteemiga võib olla, et normaalselt saab turvast toota kahel aastal kümnest,» selgitas Saarmets. «Kui turba järele on nõudlus ja on piisav ressurss, mida kaevandada, on kindlasti mõistlik rajada polder ning hakata vett välja pumpama.»

Varu poolsajandiks

Poldersüsteem tähendab, et veenivoo turbakaevanduses võib lasta palju madalamale, kui on looduslikul väljavoolul, kõnealusel juhul Elva jões. Tagasivoolu kaevandusalale tõkestab 5,8-kilomeetrine tamm. Eile oli looduslik vesi Ulilas umbes 1,5 meetrit kõrgemal kui kaevanduses.

Tootsi Turvas hindab 2008. aastal oma valdusse saadud 655-hektarise Ulila kaevandusala turbaressurssi kahele miljonile tonnile.

Maksimaalse kaevandamisintensiivsuse juures peaks jätkuma tööd vähemalt 40 aastaks. Maardla ammendub, kui on ära kooritud kuus meetrit turbakihti, mille alt vaatab vastu samas kohas umbes 10 000 aastat tagasi loksunud ürg-Võrtsjärve põhi.

Saarmetsa sõnul oleks loogiline, et hiljemalt poole sajandi pärast avatakse poldritammi lüüs püsivalt ning tekitatakse kaevandusalale uus muljetavaldav järv: viis korda suurem kui Keeri järv ning viiskümmend korda suurem kui Elva Verevi järv.

Tootsi Turba juhatuse esimees Matti Puuronen ütles, et selle suve tootmisplaan piirdub 60 000 kuupmeetriga, kuid järgnevail aastail on võimalik kasvatada kaevandamise maht 300 000 kuni 400 000 kuupmeetrini.

Umbes kolmandiku turbast müüb Tootsi Turba Soome emafirma Vapo Lääne-Euroopasse, ülejäänu põletab Fortum Tartu.

Puhtam jõgi

Enne Elva jõkke minekut läbib Ulila kaevandusvesi 50 hektari suuruse puhastuslodu, kus settib heljum ning kus kasvav taimestik seob lämmastikku ja fosforit, mis hoogustavad veekogude kinnikasvamist.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon ütles, et turvas on võrdlemisi süütu maavara, mille kaevandamine suurt keskkonnariski ei loo, kuid ometi tuleb igal kaevandajal heitvee mustusest sõltuvalt maksta saastetasu.

«On iga ettevõtja huvides vett maksimaalselt puhastada, pikas perspektiivis tasub see kindlasti ära,» lisas Kroon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles