Jäätis, armastuskiri ja 50 limpsu

On olnud päevi, mil jäätisemüüja Katarina Urbel ei jõua vahvleidki küpsetada nii kiiresti, kui jäätist ostetakse, kuid üleeile, jahedamal hommikul tuli esimest ostjat oodata paar tundi. Foto: Sille Annuk

Jäätisele, jäätisele! Meil on maitsvad jäätised ja omatehtud vahvel, hüüab särasilmne jäätisemüüja, 17-aastane koolitüdruk Katarina Urbel, kui ta tahab möödujaid jäätisele meelitada. Enamasti hüüdlause töötab.

Lastele ostetakse kõige rohkem maasika- ja vaarikajäätist, täiskasvanute lemmikud on aga mango-meloni- ja piparmündi-šokolaadijäätis. Eestlaste ja välismaalaste maitse-eelistused väga ei erine. Vaid niipalju, et välismaalased küsivad iga jäätisesordi kohta, kas seal pähkleid ka on, räägib Rüütli tänaval kohviku Armastus ees jäätist müüv Katarina.

Veel üllatab välismaalasi ja vahel eestlasigi, et jäätisekuul pannakse vahvlisse, mis on ostja silme ja nina all küpsedes üle tänava vanillilõhna levitanud ja pärast koonuseks keeratud. «Välismaal vist selliseid vahvleid ei näe,» oletab Katarina.

Flirt jäätiseneiuga

Sügisel 12. klassi minev Katarina tahtis suvel jäätist müüa, et taskuraha teenida ning minna suve lõpus ringreisile Eestis, Lätis ja Leedus. «No ja jäätis meeldib mulle ka muidugi,» lisab ta, kuid tunnistab, et pärast paari kuud jäätiseleti taga on isu külma maiuse järele kahanenud olematuks nagu sulav jäätisekuhi.

Kõige rohkem ostavad Katarina sõnul jäätist koolinoored, vanemad naised ja paarikesed. Pooled ostjatest on turistid. Nemad uurivad müüjalt, kas ta on siin üles kasvanud, ja kiidavad, kui ilus on Tartu. «Muidugi on ilus. Siia peab kindlasti tagasi tulema,» kiidab jäätisemüüja takka.

Kord jäi jäätiseleti juurde seisma noormees, vaatas Katarinat, kuid ei öelnud midagi, jäätist ka ei tahtnud. Jäätiseneiu läks hetkeks sisse lappi pesema. Kui ta tagasi tuli, pistis noormees talle kirja pihku. «Mis see on?» päris tüdruk. «Võta, võta,» vastas poiss ja jooksis minema. Lahti volditud kirjas seisis: «Tere! Tundud tore tüdruk. Võiks kunagi kinno minna. Helista!»

Särav, päevitunud ja missivõistluse välimusega Katarina tunnistab, et peale jäätise jääb noormeestele ka jäätisemüüja silma. Tehakse komplimente, küsitakse telefoninumbrit ja tahetakse müüjale jäätist osta. Need silmategemised ja jooksusammul edasi antud armastuskiri jäävad siiski vastuseta. «Mul on oma poiss olemas, mis te siis mõtlete?» kõkutab neiu.

Jäätisevihm

Mõni hetk on elus piinlikum kui teine, on jõudnud Katarina oma suvetöös kogeda. Kord tellinud inglise paarike jäätisekokteili. Katarina mõõtis kannmikserisse välja mahla, jäätise ja pani klõps! masina nupust tööle. «Aga ma ei pannud kaant peale ja jäätisekokteil lendas mehele kaela,» meenutab Katarina tagantjärelegi ahastuses häälega. «Mul ei ole elu sees vist nii piinlik olnud.»

Jäätisepritsmeid täis mees mossitas, tema kaasa naeris ja jäätisemüüja ei jõudnud ära vabandada.  

Ühe- ja kaheeuroste jäätisehindade üle pole seni ükski ostja kurtma tulnud. Katarina arvab, et eurodes ei tundu hind kõrge. Küll aga peavad turistid kalliks Eesti käsitööd, mida Katarina jäätise kõrvalletist samuti müüb. «Loomulikult, kui oled käinud H&Mis, siis nende masstoodete kõrval tundub üheksaeurone käevõru kallis, aga siis ma seletan, et see on kohalik käsitöö ja kohalik puit,» räägib ta.

Voilaa, tuleb küll!

Katarina käib tööl kahel kuni neljal päeval nädalas hommikul üheksast õhtul üheksani. Peaaegu nagu raamatumüüjad USAs. «Aga aeg läheb kiiresti, sest mul on kogu aeg tegevust,» ütleb ta ja räägib, et pärast töödki jõuab ta veel sõpradega kokku saada, ujuma või rulluisutama minna.

Vähemalt pooled Katarina klassikaaslastest käivad suvel tööl. «Suvetöö tuleb noortele kasuks. Mina olen küll saanud juurde väga palju julgust ja suhtlemisoskust,» ütleb ta ning jutustab, et koolis pigem kehvake vene keel tuleb jäätiseleti taga väga ladusalt välja. «Kui ikka praktilises elus vene keelt vaja läheb, siis voilaa, saab hakkama küll.»

Aasta pärast gümnaasiumi lõpetav Katarina arvab, et see jääb tema esimeseks ja viimaseks suveks jäätisemüüjana. Mitte selle pärast, et töö ei meeldiks, vaid uued tööd ja tegemised tulevad asemele. Neiu tahab minna füsioteraapiat õppima ja massööriks saada. «Mulle meeldib, kui saan inimesi rõõmustada ja neile kuidagi kasulik olla,» lausub ta.

Põnevaid fakte jäätisest

• Ühe kuuli jäätise äralimpsimiseks kulub umbes 50 limpsamist.

• Suurimad jäätisesööjad on ameeriklased, uusmeremaalased ja taanlased.

• Pisut rohkem kui poole maailmas müüdavast jäätisest söövad ära täiskasvanud, mitte lapsed.

• Viis protsenti jäätisesööjatest jagab jäätist oma lemmikloomaga.

• Veidraid jäätisi maailmas: seenejäätis, oliiviõlijäätis, küüslaugu-piparmündijäätis, spinatijäätis, härjakeelejäätis, krevetijäätis, maisijäätis, kalamarjajäätis.

• Odavad jäätised võivad sisaldada kuni 50 protsenti õhku. Mida raskem on jäätis, seda parem see on, sest raske jäätis sisaldab vähem õhku.

• Rohkem mehi (13 protsenti) kui naisi (8 protsenti) tunnistab, et nad limpsivad oma jäätisekausi puhtaks.

• Nädalapäevadest ostetakse kõige rohkem jäätist pühapäeviti.