Kuldaväärt abilistele kerkib tall
Eurotoetus turgutab juht- ja abikoerte koolitamist

Lätis juhtkoeri treenima hakanud Zaiga Klavina (vasakul), Soomes sama tööd tegev Juha Herttuainen ning meil pimedate abilisi treeniva sihtasutuse Juht- ja Abikoerte Kool juhatuse esimees Mati Malm tegid koertetalli vundamendil väikse puhkepausi. Malmide kodukoer, Šveitsi valge lambakoer Bright ja järgmisest kuust juhtkoerte kooli minev retriiver Matthias lõid nendega kohe kampa.

FOTO: Sille Annuk

Tilkhaaval kogunev raha, head abilised ja visadus viivad sihile. Eestis ainsana pimedatele inimestele kuldaväärt teejuhte-kaaslasi koolitav sihtasutus on nii valmis saanud koolitus- ja loomateraapia keskuse, koertetalli vundamendi.

FOTO: Repro



Lätis hiljuti pimedate juhtkoeri treenima hakanud Zaiga Klavina ja Soomes 39 aastat sama tööd teinud Juha Hert­­tuainen rassisid mitu kuuma päeva Tähtvere valla Kardla küla Kalevi talus, kuhu sihtasutus Juht- ja abikoerte kool ehitab koertetalli. Eile lõpetasid nad vundamendilt saalungite eemaldamise ja sõitsid koju.

«Sügiseks on hoone katuse all, esimese korruse saame valmis,» kinnitas SA Juht- ja Abikoerte Kooli juhatuse esimees Mati Malm.

Rohkem oleks parem

Enam kui kümme aastat tegutsenud juht- ja abikoerte kooli treenerid on Eestis pimedatele inimestele välja õpetanud 44 juhtkoera. Praegu on neist rivis umbes 30 neljajalgset abilist. «Mõni koer on juba surnud ja mõni on pensionil,» selgitas juhtkoerte treener Veronika Malm.

Juha Herttuaise hinnangul oleks Eestis nägemisest ilma jäänutel tarvis 80–90 juhtkoera. Soomes on juhtkoerad pimedaid saatnud juba 70 aastat, praegu aitab pimedatel põhjanaabritel kodust väljas käia 210 juhtkoera. «Seda on ikka veel vähe,» märkis Juha Herttuainen. «Meil oleks kogu Soome peale tarvis 250–260 juhtkoera.»

Lätis saadab praegu pimedaid inimesi vaid kolm juhtkoera. Varem politsei- ja piirivalvekoeri treeninud Zaiga Klavina õpetab nüüd välja oma esimest juhtkoera, aasta ja kolme kuu vanust Teodorsit. Paari järgmise aastaga treenib ta pimedaid saatma kolm juhtkoera.

Juht- ja abikoerte kool koolitab aastas välja 4–6 juhtkoera, hea teekaaslase soovijal tuleb koera oodata umbes aasta. «Meil on juhtkoerte pidamine alles üsna võõras,» rääkis Veronika Malm.

«Soome riik maksab juhtkoera pidajale looma toidu- ja raviraha. Meil maksavad koera söögiraha Tallinn, Tartu ja Pärnu. Teiste linnade ja valdadega on keerulisem – mõni maksab korralikult, mõni vaid kord aastas.»

Eestis võib mõni juhtkoer võtmata jääda ka selle pärast, et elamised on enamasti väiksed ja alati ei pruugi pere kõik liikmed olla sellega nõus, et pime soovib endale juhtkoera.  

Natuke siit, natuke sealt

Et meil juhtkoeri rohkem ringi liiguks, arendabki sihtasutus koolitus-loomateraapia keskust.

Ehitatavasse koertetalli tuleb esimesele korrusele seminariruum, väike köök, kus saab koertele süüa keeta, 6–8 töökoera boksi, üks boks tiinele ja teine boks haigele koerale.

Teisele korrusele kavandatud kahes toas hakkavad elama pimedad, kes harjutavad seal kooselu juhtkoeraga. Kolmas suurem tuba antakse kas haige looma talitaja kasutusse või siis näiteks perele, kes soovib koerateraapiat kasutada.

Koertetalli ehitamiseks on toetust saadud siit-sealt: vee- ja solgitorude ning elektrikaabli paigaldamiseks kulus marjaks ära riigilt saadud ligi 7670 eurot ehk 120 000 krooni, vundament kerkis oma rahaga, hoone katuse alla saamist toetab euroliidu Leaderi programm 12 782 euro (200 000 kr) ja NATO heategevuslik naisorganisatsioon Bazaar 5450 euroga (ligi 85 300 kr).

«Head inimesed nii Eestist kui ka Soomest on samuti meie ettevõtmist jõudumööda toetanud,» ütles Mati Malm.

Tagasi üles