Margus Hanson: majade soojapidavamaks remontimine annab säästu

Riigikogu liige (Reformierakond), Tartu Regiooni Energiaagentuuri juhatuse esimees Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Nüüd, mil väljas on suur ja soe suvi, on just paras aeg mõelda energiasäästule. Ütleb ju eesti rahvatarkuski, et rege rauta suvel, vankrit talvel.

Seetõttu oli, arvestades energiakandjate maailmaturuhindade järjekindlat tõusu, riigikogus mõne nädala tagune väga tähtsa riikliku küsimusena energiasäästu teema käsitlemine igati põhjendatud ja asjakohane.

Ka ajakohane, sest möödunud pika külmaperioodi peale vaadates mõlgub paljudel mõttes küsimus: kuidas hoida kokku kütte, elektri ja bensiini arvelt, seega, kuidas säästa energiat? Kas maailmaturgude dikteerituna tundub energiakandjate ja energia hinnatõus pikas plaanis paratamatu?

Mida saaksime teha kokkuhoiu nimel?

Umbes 40 protsenti energiast tarbitakse Eestis kodumajapidamistes. Oluliselt on võimalik energiat säästa kortermajade soojapidavamaks remontimisega. Riik on hakanud toetama korterelamute soojapidavuse parandamist ja energiakadude vähendamist.  

Leige huvi Tartus

Kahjuks on ühistute huvi kortermajade renoveerimistoetuse vastu olnud seni leige, seda eriti Tartus. Ehk on seda põhjustanud Eesti keskmisest madalam toasooja hind, liigsena tunduv bürokraatia või ehitushindade tõus.

Tahaks siiski loota, et ka Tartu ühistud haaravad kinni võimalusest oma majad korda teha, muuta need Eesti riigi kasutamata CO2 müügist saadud rohkem kui 30 miljoni euro abil kolmandiku kuni poole võrra energiasäästlikumaks. Ja vähendada majaelanike küttearveid.

Oluline on, et riik leiaks edaspidigi, ka pärast kvoodiraha lõppemist, kortermajade renoveerimise tähtsa olevat ja jätkaks energiasäästliku re-noveerimise rahalist toetamist.

Järgmise Euroopa Liidu finantsperspektiivi 2014–2020 riiklike meetmete planeerimisel tulebki kaaluda nii erisuguse suuruse ja eri materjalidest (näiteks saja-aastased mõne korteriga puumajad!) kortermajade kui ka väikemajade/eramute renoveerimisele lisaks ka uudsete ja keskkonnasõbralike kütteviiside (maaküte, tuuleenergia jm) kasutuselevõtule hoo andmist.

Lootust sellistele toetustele tulevikus lisab seegi, et äsja alanud uue euroliidu finantsperspektiivi aruteludes on Euroopa Parlamendi komisjonid kinnitanud energiasäästu ja taastuvenergiale ülemineku üheks prioriteediks.

Sooja ja elektri koostootmine kohalike taastuvate energiakandjate (puiduhak-med, turvas jm) alusel annab samuti kokkuhoidu, eelkõige energiakandjate säästu arvelt. Nendes linnades, kus on käivitatud selline koostootmine, sealhulgas Tartus, on toasoe võrreldes näiteks gaasikatlamajade soojaga tarbijatele märksa taskukohasem.

Koostöö arhitektidega

Energiasäästu paradoks seisneb aga selles, et mida odavam on keskkütte megavati hind, seda väiksem on ühistute huvi energiasäästu investeeringute vastu, kuna energiakokkuhoiule suunatud investeeringu tasuvusaeg on pikem.

Eelöeldu puudutab olemasolevaid hooneid ja elamufondi. Järjest enam tuleb aga rõhku panna ka uusehitiste energiatõhususele. Seda tuginedes nii ehitusbuumi aegsetele ja järgsetele kogemustele kui ka eurodirektiividest tulenevatele nõuetele.

Uute ja oluliselt renoveeritavate majade, nii haldushoonete kui ka elamute puhul tuleb kehtestada energiasäästule ja taastuvenergiale suunavad energiatõhususe miinimumnõuded.  

Juba praegu tuleb alustada liginullenergiahoonete normatiivse baasi ettevalmistamise kõrval ka koostööd arhitektide ja inseneride ehk uute hoonete loojatega, et tagada alates projekti staadiumist uuenduslike ja keskkonnasäästlike hoonete ehitamine.

Samuti tuleb hoonete maksumuse arvestamisel lähtuda üha enam nn elukaare kuludest. See tähendab hoone elutsükli kulude arvutamisel peale ehitushinna ka kasutamiskulude arvestamist.

Energiasäästule suunatud suurema alginvesteeringu kompenseerib energiasääst ja kokkuhoid hoonet kasutades.

Riik peab mõtlema samuti ehitusjärelevalve tõhusale ja sõltumatule toimimisele, et ka ehitaja viiks energiatõhusates projektides kavandatu eeskujulikult ellu.

Jah, me kõik saame oma valikutega energiasäästule kaasa aidata. Teinekord oleks vaid pisut vaja asjatundlikku erapooletut nõu. Ehk tasuks anda need ülesanded teiste Euroopa Liidu riikide eeskujul sõltumatutele ja bürokraatiavabadele ekspertidele.

Tartus teevad sellist sõltumatut ekspertiisi Tartu Regiooni Energiaagentuuri (TREA) töötajad. TREA on asutanud 2009. aastal Tartu linn ja Tartu Teaduspark Euroopa Liidu Intelligent Energy Europe’i (IEE) programmi kaasrahastamisel.

Tegevus Lõuna-Eestis

Agentuuri eesmärk on pakkuda turuosalejatele sõltumatut ja tasakaalustatud teavet energeetika ja kliima valdkonnas. Agentuuri ülesanne on olla ühendavaks lüliks teenuste ja toodete pakkujate ning tarbijate vahel.

Ehkki oleme seadnud agentuuri tegevuspiirkonnaks Lõuna-Eesti maakonnad ja omavalitsused, korraldame ka üle-eestilisi üritusi.

Sihtrühmaks on omavalitsuste töötajad ja võimuesindajad, elanikkond, ettevõtted, organisatsioonid ja ühendused.

Energiaagentuur on valmis võtma kohustuse ja töötama selle nimel, et täita lünk energeetikaalase oskusteabe levikul Lõuna-Eestis ning aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele energiamajanduse ja kliima valdkonnas aastaks 2020.

Teiste riikide kogemused näitavad sedagi, et mida tugevam on kohapealne eksperditugi, seda rohkem väärtustab kogukond ka energiasäästlikke uuendusmeelseid lahendusi ning aitab kaasa, et energiasäästust saaks elustiil.

Heaks näiteks on üleriigilise energianädala raames iga aasta novembris toimuvad arvukad ettevõtmised, mida tänavu koordineeritakse Tartust, nagu tehti ka mullu. Niisugune tegevus ei pea toimuma vaid kampaania korras, pigem siiski iga päev.