Eilseks oli Tartu koduta loomade varjupaika toodud 18 liivahiirt – nii suurt hulka kui tänavu pole varem võõrustatud.
Varjupaik kubiseb liivahiirtest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare hinnangul on põhjus selles, et mõtlematult võetakse lemmikuks nii isas- kui emasloom. «Mõeldakse, et oi kui tore, küll nad siis sobivad hästi ja tulevad pojad,» selgitas ta. «Selle peale ei mõtle keegi, et poegi võib hakata tulema väga palju ja neid ei ole pärast kuskile panna.»
Huvi napp
Roosaar tunnistas, et praegu on inimeste huvi lemmikloomade vastu kesine. «Kõigil on puhkus ja ega keegi taha lemmiklooma peale mõelda,» kinnitas ta. Loomi tuleb varjupaika sisse aga palju, kuna saabunud on ka kassipoegade kõrgaeg.
Sellegipoolest liivahiiri magama panemine ei ähvarda, kuna närilised ei võta nii palju ruumi kui kassipojad ning odavam on ka nende ülalpidamine. «Kui nad on sõbralikud ja toredad, siis me ikka loodame neile kodud leida,» märkis Roosaar.
Eedeni keskuse Pet Centeri müüja-konsultant Aet Prass kinnitas, et loomapoe klientide seas on liivahiired suhteliselt popid, sest nad on vähenõudlikud ja ülalpidamine odav. «Hiirtest on nad populaarseimad, nad lõhnavad vähem, neil on seda isikupära,» lisas ta.
Kuna liivahiired paljunevad kiiresti, tuleks Prassi sõnul ostjal kindlasti kaaluda ühest soost loomade võtmist. Kui aga tingimata tekib soov võtta nii emane kui isane näriline, ei tohiks puur olla liiga väike.
«Kui see puur neile ühel hetkel väikseks jääb, siis lähevad lahti tapatalgud, tekib uus juhtemane ja see lööb kõik ülejäänud emased maha.»
Sadistlikud loomapidajad
Kirke Roosaare kinnitusel tuli esimene pesakond liivahiiri omanikelt, kes ühel hetkel mõistsid emaste ja isaste koospidamisega kaasnevaid raskusi. Viimati saabus varjupaika seitse liivahiirt möödunud neljapäeval, kui nad leiti pappkasti pakituna trepikojast Põhja puiesteel.
«Seda jah paraku juhtub nende närilistega ka, mitte ainult kassipoegadega või kutsikatega, vaid me oleme ka kolmeliitrise klaaspurgi seest rotte leidnud,» tunnistas Kirke Roosaar.
Kuus valget rotti olid jäetud juhusliku aia taha päikese kätte ning olid leidmise hetkeks poolsurnud. «Nad kõik olid sõbralikud valged rotid,» nentis ta.
Roosaare sõnul pole niisugused juhused erandid ning alles eile leiti Alatskivil kraavi visatuna neli paarikuist kassipoega, kellest üks oli jõudnud teepeenral hinge heita.
«Kui inimene on sellise arusaamisega, et tal ei ole seda looma vaja ja ta ei leia mingeid humaanseid meetodeid, siis ta panebki ta pappkasti täiesti suvalisse kohta,» tõdes ta.
kas teate?
Loomi Tartu koduta loomade varjupaigas
• Kasse 88
• Koeri 25
• Liivahiiri 18
• Rotte 1
Liivahiir
• Liivahiir on väike näriline, kes liigitatakse samasse alamklassi rottide ja hiirtega.
• Looduslik elukeskkond on savann, kuum kõrb, stepp ja poolkõrb Kesk-Aasias, Indias, Lähis-Idas ja Aafrikas.
• Kodus peetavad liivahiired on tavaliselt mongoolia liivahiired, ladina keeles Meriones unguiculatus, mis kõlab tõlkes «väike küüntega sõdur».
Allikas: Eesti Näriliste Selts