Väikelinnaski algab teater klantsivast garderoobist

Mustvee kultuurikeskuse fuajee põrandat katavad süsimustad graniitplaadid, laes toretsevad lühtrid ning seintel väiksed ja suured peeglid. Suuremate pidude, näiteks kooli lõpuaktuse ajal täidab rahvas nii vasakule jääva saali kui ka avara fuajee. Foto: Kristjan Teedema

Mustvee kultuurikeskuse suur seinakell seisab. Aga aeg pole selles poole sajandi vanuses hoones küll seisma jäänud, vaid kõvasti edasi läinud – nii uhket kohta annab Peipsi ääres otsida.

Juba veidi veel remondi järele lõhnava kultuurikeskuse ruumikas fuajee avaldab muljet – süsimust põrand läigib kui klaas, laes ripuvad lühtrid ja seintel ootavad soengukohendajaid uhketes raamides peeglid.

Fuajees on ruumi jalutamiseks, kuid ka palju mõnusaid istumiskohti. Kultuurikeskuse suures saalis on ehitusmehed läikima löönud palju tantsupaare vastu pidanud vana parketi ning istujaid ootavad seal mugavad 320 tooli, mida saab kerge vaevaga jalust ära panna.

Nagu öö ja päev
«Kae, mis raha tege,» ütleks selle peale Võrumaa naine ning Mustvee linnapea Urmas Laur, ja kultuurikeskuse juhataja Ilona Vaagen on ütlusega päri. «Vanad olijad löövad siin nüüd käsi kokku,» muheles Ilona Vaagen. «Keldrisse tegime katlamaja asemel väikse peosaali. Katlamaja mäletavad inimesed ütlevad, et nad lihtsalt ei usu oma silmi!»

Silmi hõõruma panevad ka saali taha juurdeehitise tegemise käigus tekkinud maast laeni akendega banketisaal, keldrisse tehtud harjutus- ja pilliruumid ning esinejate garderoobid teisel korrusel.

«Meil on nüüd nagu paradiis,» kiitis raamatukoguhoidja Lukija Suvorova kultuurikeskuse teisel korrusel asuvast raamatukogust. «Varem oli siin hirmus kitsas ja tumerohelised seinad, remonti polnud tehtud rohkem kui kolmkümmend aastat.»

Mustvee raamatukogu direktor Laidi Zalekešina näitas uhkusega laste väikest õdusat lugemissaali ning märkis möödaminnes, et raamatukogu töötajatel on nüüd ka esimene oma tualett, ja jalutas läbi avara suure lugemissaali rõdule.

«Ja siin on miljoni dollari vaade,» teatas ta rõdul, kust paistab Peipsi. «Tass kohvi, hea raamat, mugav tool rõdul – no mida veel elult tahta,» oli juurdeehitisega kõvasti ruumi saanud raamatukogu direktor suurte muutustega väga rahul.

Mustvee kultuurikeskuse põhjalikuks remondiks ja laiendamiseks kulus veidi enam kui 1,3 miljonit eurot ehk ligi 20,3 miljonit krooni. Lõviosa rahast, 1 094 447 eurot ja 49 senti, sai Mustvee linnavalitsus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu euroliidu kohalike avalike teenuste arendamise programmist.

Hea kontserdisaal
Hoone juurdeehitise projekteeris Reib OÜ arhitekt Margus Aavik, suurt ehitustööd juhtis Riverside OÜ, heli-, valgus- ja videotehnika seadis üles Eventech OÜ, mööbli meisterdas AS Inest Market ning eesti ja vene kultuuri kokku viiva sisekujunduse nuputas välja sisearhitekt Üllar Varik.

«Peame nüüd oma uhke maja käivitamiseks kõvasti mõttetööd tegema,» ütles Urmas Laur. «Meil on Eesti üks nüüdisaegseim väike kontserdisaal ja seda ei tohi tühjaks jätta. Oleme juba Eesti Kontserdiga ühendust võtnud.»

Uuendatud kultuurikeskuse avapidu peeti ansambliga Terminaator laupäeval. Augusti teisel poolel võõrustab Mustvee pärimuskultuuri festivali Peipus esinejaid.



kas teate?

Väike linn, agar rahvas
• Mustvees elab ligi 1600 inimest.
• Mustvee kultuurikeskuses tegutseb üle saja aasta vana väikelinna puhkpilliorkester, laste folkloorirühm Karikakar, naiskoor Meeliko, naisrahvatantsurühm Laine ja vene naisansambel Rodnik.
• Kultuurikeskuse teisel korrusel asuvas raamatukogus käib endale lugemisvara koju viimas pea tuhat lugejat.
Allikas: Mustvee kultuurikeskus