Avalike murulappide hooldus ootab selgust

Eraomaniku reha ja lehekauss Suure kaare ääres. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnavalitsus tahab septembriks otsustada, kuidas hoida edaspidi korras tänavaäärseid murulappe, mille hooldamise kohustusest vabastas riigikohus tänava serva jäävate kinnistute omanikud.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 14. juunil kehtetuks Tartu linna 2002. aasta määruse, mis kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama peale kõnnitee ka sõiduteeäärseid haljasribasid.

Kohtu hinnangul peab linna tänavate ja tänavaäärsete kinnistute vahelisi murutükke, mis paiknevad teemaal, hooldama teeseaduse kohaselt linn ise. Seda kohustust ei saa panna koormisena teistele isikutele. Küll on kohtu arvates seaduslik linna nõue, et teeäärse kinnistu omanik hoiab puhta teemaal, puhastusalal asuva kõnnitee.

Heinamaid pole tekkinud
Tartu linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse peaspetsialist Inga Kiudorf kinnitas, et vähemalt esialgu jätkab valdav osa eraomanikke puhastusalade niitmist traditsioonilisel moel.
«Loobujate puhastusalasid ei hoolda praegu keegi,» nentis Kiudorf. «Selleks ei ole korraldatud hanget ega ole eraldatud ka raha.»

Linnavalitsuse menetlusteenistuse väärteouurija Ülle Neeme tõdes samuti, et riigikohtu otsusest möödunud viie nädalaga pole heakord Tartu uulitsate ääres käest läinud.
«Kusagil pole muru asemele heinamaad tekkinud, praegu paistab kõik toimivat vanamoodi,» sedastas Neeme.

Tartu õigusteenistuse juhataja Anneli Apuhtin ütles, et volikogu esimeseks sügiseseks istungiks peaks olema ette valmistatud linna koormiste määruse ja heakorraeeskirja muutmise eelnõu. Linnamajanduse ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond peavad andma ülevaate, kui paljude puhastusalade hoolduse peab linn eraomanikelt üle võtma.

«Kindlasti ei hakka linn ühelegi maaomanikule puhastusala jätkuvat hooldamist keelama,» lausus Apuhtin. «Rohkem on küsimus selles, mis süsteemi järgi hakkab linn hooldama maid, mida eraomanikud enam hooldada ei taha.»

Apuhtini sõnul pole välistatud suure riigihanke korraldamine, kuid linn kaalub ka võimalust kasutada nende inimeste käterammu, keda kohus on karistanud õigusrikkumise eest ühiskondlikult kasuliku tööga.

Maaomanik ei nurise
76-aastane Salme Reinol, kes oli eile Suures kaares oma eramu ees ametis paarisajaruutmeetrise tänavaäärse haljasriba riisumisega, lubas jätkata puhastusala hooldamist ka tulevikus.

Reinol ütles, et esiteks mõjub mõistlik füüsiline koormus tervisele hästi, aga peamiseks pidas ta ikka seda, et majaesise pärast ei peaks kellegi ees häbenema.

«Kui linn tahab, eks ta või ka teha, aga see paar korda suve jooksul, mis nad ilmselt niita jõuaksid, on nagunii liiga vähe,» hindas Reinol.

Reinol arvas, et tänu maamaksusoodustusele, mida linn pensionäridele annab, on tema õigused ja kohustused maaomanikuna tasakaalus.