Air Baltic: me ei häma!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aasta juulis tegi Air Baltic esimese lennu Tartusse, pardal oli ka Air Balticu asepresident Janis Vanags, kes käis viimati siin mullu oktoobris ning ütles oma sõnul juba siis linna ja lennujaama esindajatele, et firma pole rahul Tartu lennujaamaga.
2009. aasta juulis tegi Air Baltic esimese lennu Tartusse, pardal oli ka Air Balticu asepresident Janis Vanags, kes käis viimati siin mullu oktoobris ning ütles oma sõnul juba siis linna ja lennujaama esindajatele, et firma pole rahul Tartu lennujaamaga. Foto: Aivar Aotäht

«Tere, kuidas läheb?» on Air Balticu asepresident Janis Vanags purssinud viimastel aastatel püüdlikult eesti keelt Tartu Postimehe kõnedele vastates. Pärast teadet, et Air Baltic sulgeb Riia–Tartu liini, ei vastanud Vanags päevi telefonile.

Kui Vanags läinud nädala teisipäeval telefoni võtab, hüüab ta taas eesti keeles: «Oo, tere, kuidas läheb?» Air Balticu asepresidendil endal läheb kiirelt. Nii kiirelt, et intervjuugi teeme nelja päeva jooksul 5–25-minutiliste vestluste kaupa: kord kõlab taustaks autosõit, kord kiired sammud, kord koosolek.

Kui teiega viimati aprillis vestlesime, ütlesite, et olete väga rahul Riia–Tartu lennuliini ja Tartu lennujaamaga. Te ei ole kunagi teinud mingeid etteheiteid Tartu lennujaamale, vähemalt avalikult mitte.

Jah, loomulikult mitte.

Oma partnerite üle ei kurdeta meedias, vaid nendega räägitakse otse.

Kas see tähendab, et tegelikult polnud te juba pikemat aega rahul Tartu lennujaamaga?

Jah, ja alati olin mina see, kes leidis aega, et tulla Tartusse kohtuma linnapea ja lennujaama juhiga niipea, kui probleeme tekkis.

Viimati kohtusime 15. oktoobril ja ütlesin siis juba, et Air Baltic on pidanud Tartu lennujaama pärast tühistama lubamatult palju lende ja nii ei saa.

Te ütlete, et linnale ja lennujaamale ei saanud Air Balticu lahkumine tulla üllatusena?

See ei oleks tohtinud neid üllatada. Nad teadsid probleemidest.

Mis ikkagi oli Air Balticu jaoks niivõrd suur puudujääk Tartu lennujaamas, et otsustasite terve lennuliini sulgeda?

Puuduliku infrastruktuuri (näiteks ILSi puudumise) ja lennujuhtide haigestumise tõttu oleme pidanud tühistama liiga palju lende. Nüüd on küll ILS olemas, aga probleem lennujuhtidega on tõsine.

Ma ei tea, et üheski teises lennujaamas, kuhu Air Baltic lendab, oleks lende ära jäänud lennujuhi puudumise tõttu. Kui korra juhtub, saab aru, et see on erand ja võib andeks anda, aga Tartus on lennujuht puudunud lausa kahel korral.

Loomulikult on ka meil olnud tehnilisi rikkeid, aga kui sinna juurde panna kõik lennujaama tõttu ära jäänud lennud, teeb see kokku liiga palju tühistamisi. Me ei saa sellist olukorda lubada, sest lõpuks hakkab meie firma maine kannatama.

Kui palju lende olete pidanud Tartu lennujaama tõttu tühistama?

Ma ei tea täpset statistikat. Ma tean, et see arv oli mingil hetkel kümme korda suurem kui meie firmas keskmiselt.

Ometi, kui te alustasite 2009. aasta juulis Tartust lendamist, polnud lennujaam veel valmiski ja võrreldes toonaste tingimustega on toimunud tubli edasiminek lennujaama teeninduses.

Tegutsesime alguses puhtalt entusiasmist ja hea oli, et Tartu võttis meid vastu enne, kui lennujaam valmis sai. Me pidime alustama lendamist suvehooajal, sest suvi on lennunduses tippaeg.
Aga on mingi piir, milleni entusiasm ja kannatlikkus püsib.

Linn, lennujaam ja lennujuhtimisteenust pakkuv firma on öelnud, et Air Balticu Tartust lahkumise põhjus ei saa olla üksnes Tartu lennujaamas, vaid selle taga tasub näha ka Air Balticu üleüldist keerulist rahalist seisu. Teid on koguni hämamises süüdistatud.

Me ei häma!

Olin Tartu linnapea ja lennujaama juhi väljaütlemistest üllatunud. Kohe tõsiselt üllatunud.
Mitte üheski meie sihtkohas, isegi mitte Usbekistanis ega Tadžikistanis, pole ma pidanud kuulma selliseid spekulatsioone oma partneritelt.

Ma ei anna hinnanguid linnapea ega lennujaama juhi ütlemistele, aga olen üllatunud. Partnereid austatakse. Me oleme lõppude lõpuks veel Tartu lennujaama klient ju.

Aga küsime siis teilt otse: kuivõrd mõjutas Riia–Tartu lennuliini sulgemist Air Balticu üldine rahaline seis (Läti meedias on väidetud, et firma teenis selle aasta esimese viie kuuga 16 miljonit latti ehk 22,6 miljonit eurot kahjumit?

Meie finantstulemusi ei tasu mingitki pidi seostada Riia–Tartu liini sulgemisega. Air Balticu Tartust lahkumise põhjuseks on ainult rahulolematus Tartu lennujaama teenindusega.

Põhjus on üksnes ja ainult Tartu lennujaamas, mitte kübetki milleski muus?

Jah, ainult Tartu lennujaamas.

Avalikuks tuli uudis ootamatult üle-eelmisel reedel. Millal te tegelikult otsustasite Riia–Tartu liini sulgemise?

See on meie firma siseasi ja me ei avalikusta seda.

Air Baltic oli esimene, kes hakkas Tartust üle pika aja taas regulaarselt lendama 2009. aasta juulis. Miks te Riia–Tartu liini avasite ja sellesse uskusite?

2008. ja 2009. aastal tegi Air Baltic seda, mida ükski lennufirma sel ajal polnud teinud. Me muutsime Riia enda jaoks jätkulennujaamaks, lennutasime transiitreisijaid ja laienesime jõudsalt.
Üksnes Riia–Tartu liinile ei oleks jagunud piisavalt reisijaid, aga me avasime Riia–Tartu–maailma liini. See andis inimesele palju rohkem põhjust Tartust lennata.

Tasus see liin end äriliselt ära?

Me ei ütle seda kunagi ühegi üksiku liini kohta.

Kui raske oli esialgu luua tartlastes harjumust lennata?

Kui inimesed pole harjunud Tartust lendama, siis broneeritakse pileteid alguses märksa aeglasemalt kui teistes kohtades, kust ollakse juba harjunud lendama. Aga Tartus lennuharjumuse tekitamine ei erinenud teiste uute sihtkohtade olukorrast: kõigepealt tuli hakata lendama ja siis said inimesed aru, et siit on võimalik lennata.

Mida te soovitate Tartule, kui Tartu soovib jätkuvalt näha end linnana, kust on võimalik lennata?

Proovige siia meelitada nii palju lennufirmasid kui võimalik, parandades enne muidugi Tartu lennujaama teenindust. ILS oli edasiminek, nüüd tuleb saada selgeks olukord lennujuhtidega, et torn ei jääks tühjaks, kui üks lennujuht haigestub.

Stabiilsus tuleb saavutada. Samuti tasub panustada infrastruktuuri, et lennujaam oleks võimeline võtma vastu praegusest suuremaid lennukeid. Kütuse hinna pideva tõusu tõttu asendavad lennufirmad väikseid lennukeid keskmiste ja suurematega, et lennata võimalikult kuluefektiivselt.
Lennujaam peab vastama lennufirmade lennukipargile.

Lisaks mõelge ka laiemalt, kuidas Tartut maailmas tutvustada, et inimesed näeksid, miks on põhjust siia tulla. Ma olen sadu kordi öelnud, et Tartu on üks mu lemmiklinnu. Ka praegu ei ole minu arvamus Tartust muutunud.  

Kas peate võimalikuks, et Air Baltic taasavab Riia–Tartu ühenduse, kui Tartu lennujaam on ka teie silmis edasi arenenud?

Oleme ennegi mõne liini sulgenud ja hiljem selle edukalt taasavanud. Võimalik, et tuleme ka Tartusse tagasi, aga see ei ole lubadus.

kas teate?

Air Balticu reisijate arv Tartu liinil
• 2009 (juuli–detsember, 6 kuud) – 7013 reisijat
• 2010 (jaanuar–detsember, 12 kuud) – 18 176 reisijat
• 2011 (jaanuar–mai, 5 kuud) – 6798 reisijat
• Kokku 32 077 reisijat. Augusti alguseks jõuab reisijate arv 35 000 ligi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles