Kuigi on täitsa ilus suvi, vajavad apteegi ravimtaimeriiulid iga päev täiendust. Kes soovib end aga looduse apteegi osas täiendada, võib nüüd läbi astuda Tartu Ülikooli botaanikaaia väiksest ravimtaimeaiast.
Aednikud avasid looduse apteegi
13. juuli 2011, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rukkilille õite kroonlehtedest saab hea kompressi väsinud või põletikulistele silmadele,» tutvustas Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik ja ravimtaimeaia perenaine Zoja Kriisk meie ilusa rahvuslille tervisele kasulikku poolt.
Vähe sellest: rukkilille õitest tehtud tee soodustab uriini- ja sapieritust ning rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud ka köha ja palaviku peletamiseks.
Eri värvi rukkilillede kõrval säravad saialilled ning nende ja juuli alguses valminud ligi 130-ruutmeetrises ravimtaimeaias kasvava enam kui saja erineva tegelase kohta jaguks noorel aednikul juttu kauemaks.
«Inimestel on suur huvi ravimtaimede vastu,» ütles Zoja Kriisk. «Aga taimeriigis on meile nii häid kui ohtlikke tegelasi. Et inimeste silmaringi selles osas harida, tegimegi siia vana kuuri asemele ravimtaimeaia.»
Minev kaup
«Ravimtaimi ostetakse väga palju, iga päev tellime neid juurde ja muudkui täiendame oma riiulit,» kinnitas Tartu Raekoja apteegi juhataja Tiia Kärner. «Tavaliselt suvel ravimtaimede müük väheneb, aga tänavu pole sellist asja juhtunud.»
Väikse ravimtaimeaia rajamise võtsid ette botaanikaaia töötajad Annela Nõmmik ja Tarmo Soidla, käed panid külge kõik töötajad ning lahkelt toetas ettevõtmist ka mitu firmat. Nüüd saab looduse apteeki botaanikaaias omal käel tundma õppida: iga taime juures on väike silt, kus selgelt kirjas, millega tegu ja mille puhul just see taim hea on.
Aga mitte ainult hea! Taimeriigis on neidki, mis võivad inimese teise ilma viia. Näiteks harilik ogaõun, koera-pöörirohi, harilik metspipar ja väike igihali ning väga mürgine harilik käoking, loetles Zoja Kriisk ohtlikke taimi, mille juurde on pandud suures punases kirjas hoiatus.
«Alati tuleb meeles pidada, et tundmatuid taimi ei tohi kasutada,» rõhutas Zoja Kriisk. «Ka ravimtaimedega ei või omapäi vabalt ringi käia, enne tuleb nõu pidada raviarsti või apteekriga.»
Apteegis pakutavad ravimtaimed on inimesele ohutud, kinnitas Tiia Kärner.
Juba kümmekond aastat ei osta apteegid ravimtaimi eraisikutelt, need tulevad hulgifirmadest, mis ostavad selle kraami vaid neilt inimestelt, kellel on ravimtaimede kasvatamiseks ja korjamiseks luba.
Aed täieneb
Kõige menukam ravimtaim on Tiia Kärneri sõnul kummel, väga hästi lähevad kaubaks ka piparmünt, meliss ja nõges ning talvel ostetakse hästi palju pärnaõisi. Viimaseid võiks just praegu kusagilt puhtast maakohast korjata ja siis kodus ära kuivatada.
«Ravimtaimed ei ravi ühtki haigust, aga need leevendavad paljusid tõbesid,» märkis Tiia Kärner. «Ravimtaimi on tark kasutada haiguste ennetamiseks ja pärast haigust organismi turgutamiseks.»
Astma vastu aitavate ja nahka noorendavate päevalillede vahel jalutades lubas Zoja Kriisk, et istutab ravimtaimeaeda taimi juurde. «Veel ei tea, mida, aga midagi põnevat kindlasti,» kinnitas ta.