Hiina tudengid naudivad sinitaevast ja värsket õhku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nanjingi Southeasti ülikooli meditsiinitudengitele on suveülikool korraga töö ja lõbu. Mitmesuguste meditsiinialaste tegevuste vahepeal on neil ka piisavalt aega, et linnaga tutvuda ja suvest rõõmu tunda. Ling Long (pildil vasakult esimene) ja Feiran Wei (rohelises särgis) sisustasid vaba aega sõpradele meeleoluka ja võitlusliku etenduse andmisega.
Nanjingi Southeasti ülikooli meditsiinitudengitele on suveülikool korraga töö ja lõbu. Mitmesuguste meditsiinialaste tegevuste vahepeal on neil ka piisavalt aega, et linnaga tutvuda ja suvest rõõmu tunda. Ling Long (pildil vasakult esimene) ja Feiran Wei (rohelises särgis) sisustasid vaba aega sõpradele meeleoluka ja võitlusliku etenduse andmisega. Foto: Kristjan Teedema

«Ma tahan minna rahulikku kohta, kus keegi mind ei tunne ja mu elu ei sega!» ütles peategelane ühes Hiinas väga populaarseks osutunud teleseriaalis. Tema peas liikusid mõtted tundmatu sihtpaiga, Eesti suunas.

Praegu on Tartu Ülikooli rahvusvahelises suveülikoolis 31 Hiina üliõpilast. 16 neist õpivad Southeasti ülikoolis meditsiini ja 15 erinevaid erialasid Shanghai ülikoolis. Reedel saabub veel 11 noort Shanghai tehnikaülikoolist. Koos grupijuhtide ja juhendajatega osaleb suveülikoolis 53 hiinlast.

Meditsiinitudengid tutvuvad kohalike haiglate tööga ja ülikooli laboritega. Shang­­hailased osalevad loengutes, mis käsitlevad majandust, integratsiooni ning Euroopa Liidu ja Hiina suhteid.

NSVL, Skype ja ilusad neiud
Finantstudeng Yuging Yao kuulis enne Eestisse tulekut oma vanematelt, et riik oli kunagi osa Nõukogude Liidust ja et siin on külm. Temperatuuri kohta on tal nüüd teistsugune teave, kuid ta möönab siiski, et talved on tema jaoks ilmselt liiga külmad. «Kui tagasi tulen, siis kindlasti suvel, sest mulle meeldib päikesepaiste,» selgitas tüdruk.

Hsiao Hsiao õpib Shanghais arvutiteadust. Enne Tartusse tulekut teadis ta, et eestlased leiutasid Skype’i ja et Eesti on üks Balti riikidest. Paar nädalat siin olnud, kirjeldab poiss Eestit vaikse kohana, kus inimesed on õnnelikud.

«Hiinas on igal pool väga rahvarohke ja sellega kaasneb nii palju müra, et ei saa oma mõtteid mõelda. Tempo on teine – kogu aeg pead raha tegema ja pole aega elu nautida. Siin näen inimesi, kel naeratus näol, sest nad naudivad elu. Elu siin tundub palju parem olevat kui meil,» rääkis ta.

Meditsiinitudengid otsisid Eesti kohta eelinfot internetist. Neile jäi meelde, et maa on väga väike ja tüdrukud on ilusad. Kogutud teabele on nad siin enda sõnul juba palju kinnitust saanud.

Tudengid on pärit üle 23 miljoni elanikuga Shanghaist ja ligi seitsme miljoni asukaga Nanjingist, kus asub Southeasti ülikool. Eestit iseloomustab nende jaoks väiksus ja väike rahvaarv. «Tallinnast Tartusse sõites ei näinud me tee ääres peaaegu ühtegi inimest. Mõtlesime, et kus kõik on,» jutustas Yao.

Õppima tulla võiks küll
Tulevaste arstide arvates on eestlased väga lahked ja aitavad neid igal võimalusel. Ühel päeval kutsuti nad kontserdile, teisel päeval juubelile. Qiufang Dingi meelest on inimesed siin lõõgastunud ja lahked tänu sellele, et elukeskkond on hea – õhk värske ja palju rohelust ümberringi.

Mitu Hiina noort kinnitab, et võimaluse korral tuleksid nad siia edasi õppima küll. Teiste seas on selles üsna veendunud Feiran Wei. Üheks põhjuseks nimetab ta oma kogemust, et siin on sõbralikud inimesed, teiseks ja võib-olla isegi olulisemaks teguriks peab ta aga Tartu Ülikooli kõrgel tasemel meditsiiniõpet.

«Siin on õppinud mitmed teadlased, kelle kohta ma olen lugenud. Mulle oleks suur au siin õppida,» rääkis poiss.

TÜ rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialistil Mart Susil on projektis osalevate Hiina tudengite üle hea meel, sest veel eelmisel aastal ei osalenud TÜ suveülikoolides ühtki Hiina noort. Kuigi koostööga tegeleti, ei osatud Susi sõnul sellist edu üldse oodata. «Ehk on see märk sellest, et oleme teinud õigeid valikuid,» ütles ta. 

Arvamus

Xiaotian Zhang
TÜ kommunikatsiooni-osakonna
Hiina suhete peaspetsialist

Tartu Ülikool teeb koostööd ainult Hiina juhtivate ülikoolidega, just nendega, mis on ülikoolide esisajas. Need on tugevad ülikoolid, arvestades, et Hiinas on üle 2000 ülikooli.

Me tahame ühendada uuringuid ja teadustööd ning arendada nii üliõpilaste kui ka õppejõudude vahetusprogramme. Esimene samm teaduskoostöö arendamiseks ongi suveülikooli korraldamine.

Mina ise olen hiinlane ja ma usun, et sellest on ka Tartu Ülikoolile kasu, sest Hiina ülikoolidega suhtlemises on üks edu võti ilmselt selles, et tunda hiinlasi ja saada aru, kuidas nad mõtlevad.
20. sajandil arendasid kõik koostööd ja suhteid Ameerika Ühendriikidega, 21. sajandil on selleks jõuks Hiina.

On ilmselge, et Hiina on saamas majanduslikult ja ka poliitiliselt üheks juhtivaks jõuks ning paljud riigid fokuseerivad koostöömõtteid sinnapoole. Ka Hiina valitsus ise on otsustavalt kätte võtnud rahvusvaheliste suhete arendamise suuna.

Märksõnad

Tagasi üles