/nginx/o/2011/07/08/662620t1h8259.jpg)
Täna meenutati Tartus KGB kongide muuseumis 1941. aasta juuli sündmusi.
Tartus meenutati juulit 1941
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Massimõrvast Tartu vanglas ja Suvesõjast Tartus 1941. aasta juulis kõneles muuseumi kuraator Tarmo Piir.
Kunagises Tartu vangla hoones (kus 17. sajandil asus Tartu Ülikooli peahoone), panid Natsi-Saksamaa vägede eest taganevad Nõukogude võimu esindajad toime 1941. aasta suve suurima massimõrva Eestis, kui 8. juuli ööl vastu 9. juuli varahommikut hukati mahalaskmise läbi 223
kinnipeetavast 192.
Vangla saunas hukatud 172 mehest ja 20 naisest maeti varem õuele kaevatud kahte suurde auku 173 ja samas asuvasse kaevu heideti 19 ohvri surnukehad.
Enamuses juuli alguses poliitilistel kaalutlustel vahistatud ning vahetult enne Kivisilla õhkulaskmist mõrvatud isikutest olid töölised, ametnikud ja talunikud ning pärit Tartust või Tartumaalt. Lisaks neile olid ohvrite hulgas tuntud kirjanik Jüri Parijõgi, Vanemuise näitleja Ida Suvero, Tartu-Maarja koguduse õpetaja Aksel Vooremaa, kolonelleitnant Karl Mutso,
samuti õpetajaid ja õpilasi jpt, kelle kõigi süü üle kohtualast uurimist ega juurdlust ei toimunud.
Ohvrid kaevati arstliku komisjoni korraldamisel nädal hiljem matmiskohtadest ja tõsteti kaevust välja. Neile hukatuile lisandus veel kuue inimese surnukehad, mis leiti samal ajal Riia ja Kindral Põdra tänava nurgal asuva NKVD hoone (tänapäeval Riia mnt 15b) territoorimil
olevast kahest hauast. 1941. a. juulikuise Nõukogude terrori 198 ohvrist 193 maeti 1942. a. kevadel ümber Pauluse kalmistu ühishauda.