Uute elektrikaablite künd läheb ludinal

Liiniehitaja Tambet Kuiv jälgib, et kaabel jookseks tõrgeteta kauritsa adra tõmmatud lõhesse.

FOTO: Sille Annuk

Piigilaadse adraga rebib ekskavaator nisupõllu serva lõhe, millesse libiseb suurelt rullilt kolmest jämedast kaablist punutud palmik. Juba mõne minuti pärast on masinad sadakond meetrit eemal.



Vara vallas Undi külas 15-kilovoldist haruliini rajava osaühingu Ehitusteenus töödejuhataja Rünno Nemvaltsi sõnul lubab Eestis võrdlemisi uudne kaablikünni meetod rajada uusi elektriliine umbes neli korda kiiremini kui kaablikraavi kaevates.

«Vähesel määral tehti Eestis kaablikündi juba kümmekond aastat tagasi, aga siis oli masinaid vähe ja puudus kogemus,» nentis EE Jaotusvõrgu arendus-ehitusosakonna lõunapiirkonna juht Kalmer Susi.

Kaablikünni keskmine kiirus kujuneb kokkuvõttes küll mitu korda aeglasemaks, kui ütleb esmamulje. Hulk aega kulub kauritsal lõhe kinnisurumiseks ning aeg-ajalt satub adra teele suuri kive. Ühe tunni jõudluseks rehkendatakse umbes pool kilomeetrit elektriliini.

Harilikult on maakaablid keritud rullidele 500-meetriste juppidena ning oma aja neelab uute rullide kohalevedu. Kahe kaabli jätkamine muhviga nõuab aega ümmarguselt kaks ja pool tundi ning seda teevad spetsiaalse väljaõppe saanud muhvimeistrid.

EE Jaotusvõrgu tellimusel valmib tänavu Tartumaal üle saja kilomeetri uusi maakaabelliine, mis neelavad kokku üle kolme miljoni euro.

Undi küla 1,8-kilomeetrine keskpingeliin maksab ligikaudu 50 000 eurot ning vahetab välja 1968. aastast pärineva õhuliini, mille lagunevaist betoonpostidest kiikab välja terasarmatuur.

«Uusi madal- ja keskpinge õhuliine ehitatakse veel vaid erandjuhtudel, sest oleme teadvustanud, et maakaabel on rikkekindlam,» rääkis Kalmer Susi. «Undi küla liini puhul on maaomanik avaldanud eraldi rahulolu selle üle, et elektripostid ei sega enam põlluharimist.»

Susi avaldas ühtlasi kahetsust, et ehituse käigus lömastati mõne meetri laiune viljariba, kuid tema kinnitusel ei lasknud tihe töödegraafik kaablikündi sügisesse lükata. Saamata jäänud nisu eest maksab EE Jaotusvõrk põldurile hüvitist.

Kalmer Susi sõnul on järk-järgulist maa-alustele liinidele üleminekut kiirendanud viimastel aastatel palju pahandust teinud tormid, viimane mullu augustis. Soodsalt on mõjunud aga ka tehnoloogia areng ja ehitusfirmade konkurents: viis aastat tagasi maksis maakaabli panek õhuliini ehitusest umbes kaks korda enam, nüüd vaid umbes kolmandiku.

Lisaks sellele, et rajuilmad maakaableid kuidagi haavama ei pääse, hinnatakse nende eluiga õhuliinide omast poole võrra pikemaks. Keskpingeliinide kaitsevöönd on maasse pandult kümme korda väiksem, mis annab rohkem tegutsemisvabadust maaomanikele ning säästab liinihooldusraha.

Uusi õhuliinilõike tellib EE Jaotusvõrk harilikult veel vaid kohtades, kus kaablipanek oleks hirmus keeruline ja kallis. Näiteks kuni sajameetrisi visanguid üle veekogude.

Tagasi üles
Back