Linn peab keset eelarveaastat leidma kusagilt ligi 158 000 eurot, et aasta lõpuni rahastada Herbert Masingu kooli, mis loodeti sellest sügisest kõigi kuludega riigile üle anda.
Riik ei taha enam Masingu kooli
8. juuli 2011, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik sai alguse siis, kui tollasel haridusministril Tõnis Lukasel ja linnapea Urmas Kruusel tekkis idee luua Mart Reiniku baasil Jaan Poska riiklik gümnaasium. Toonane abilinnapea Jüri Sasi pakkus lisaks gümnaasiumile ka Masingu kooli, kuna need kaks asuvad samal krundil ja on paljuski seotud.
Kuna asi tundus kindel, ei pandud Masingu kooli sellest sügisest enam linna eelarvesse.
Valitsus otsustas aga, et nii suur ja tugev omavalitsus nagu Tartu ei vaja gümnaasiumi loomisel riigi abi ja sellele plaanile tõmmati kriips peale. Koos sellega sattus kahtluse alla ka erivajadustega lapsi õpetava Masingu kooli riigistamine.
Kuna linna haridusosakonnas valitses kinkekaardiskandaali tõttu tükk aega segadus, ei olnud ministeeriumil ka kellegagi riigistamist edasi arutada ja asjad hakkasid venima.
Koolid vaadatakse üle
Riigistamiseks loodud komisjoni viimasel kohtumisel 30. juunil ütlesid ministeeriumi esindajad välja selle, millele olid ammu mõelnud: sellel õppeaastal Masingu kooli kindlasti riigikooliks ei tehta, edasised plaanid selguvad sügisel.
Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler ja komisjoni esimees Kalle Küttis rääkis, et nende seisukoht on, et otsuseid ei peaks vastu võtma ühe kooli kaupa, vaid üle tuleb vaadata kõik erivajadustega lastele mõeldud haridusasutused, millest mõned on riigi, mõned omavalitsuste käes.
Küttise sõnul on Masingu kooli riigistamise protsess hetkel peatatud, kuna see ei tundu enam otstarbekas. «See oli protsess, millel ei olnud erilisi majanduslikke ega sotsiaalseid põhjusi,» ütles Küttis.
Abilinnapea Tiia Teppani sõnul on linna sooviks Masing ikkagi riigile anda, sest erivajadustega laste koolitamine on väga kulukas. Näiteks eelmisel aastal oli kooli eelarve 943 000 eurot, millest riik maksis õpetajate palkadeks, õppevahenditeks, koolilõunateks ja muuks 508 606 eurot, ülejäänu jäi linna enda kanda.
«Loomulik oleks, kui riik võtaks selle enda hooleks, ja ka uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on välja kirjutatud, et see oleks nagu riigi kohustus,» arvas Teppan. Vajaduse korral raha kooli ülevalpidamiseks muidugi leitakse.
Igatahes on sügiseks vaja riigilt vastust, mis saab edasi, sest paika tuleb panna 2012. aasta eelarve.
Koolielu ei puuduta
Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus rääkis, et neile ei ole kuuluvus oluline. Lapsed õpivad edasi, personal teeb oma tööd ning koolielu ei tohiks see mõjutada. «Aga eks selline teadmatus ja ootusärevus ikka annab segaseid signaale,» lausus Kallavus.
Tema sõnul on tänu uuele seadusele koolis praegu hoopis rõõmus olukord, mitte ärevus.
Nimelt saavad Masingu kooli lapsed 1. septembrist hakata õppima väikestes klassides, kus on vaid kaheksa, mõnel juhul ka kümme õpilast.
Seda vajalikku muudatust on oodatud kaua. See toob aga kaasa ka personalikulude suurenemise, mida haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul riigi toetus ei kata.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
• § 2 (4) /---/ Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.