Kohtukaebuste saatel üle Eesti poode avav Maxima poekett tõi nelja linnavolikogulase häälega Elva linnaruumi muudatuse, mis lubas ehitada poe otse eramute kõrvale.
Maxima pood Elvas kerkib kohtuvaidlusest hoolimata
7. juuli 2011, 00:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elanikud nõuavad õigust kohtus, kuid kauplus juba kerkib.
Möödunud aasta eelviimasel Elva linnavolikogu istungil kinnitati nelja poolthäälega (11 erapooletut, kaks vastu) Maxima supermarketi detailplaneering. Hääletustulemus oli üllatuseks saadikutele endile ja linlastele.
Kant, kuhu Maxima ehitatakse, oli algselt 65 protsendi ulatuses elamumaa ehk eramajade piirkond, ja 35 protsendi ulatuses ärimaa. Just neil tingimustel ostis Maxima maatüki juba aastaid tagasi. Elva 17-liikmelises volikogus sai nelja häälega maatükist 100 protsenti ärimaa.
Püüti ümber veenda
Maxima teema on männilinnas keerelnud ja kirgi kütnud vähemalt kolm aastat, praeguseks on poekarp püsti ja ootab augustis avamist. Detailplaneering Maxima hoonele kehtestati vaatamata sellele, et supermarketi otseste piirinaabrite heakskiitu sellele saada ei õnnestunud ja detailplaneeringut on pärast selle kehtestamist ka muudetud.
Volikogu otsuse peale pöördusid neli perekonda kohtusse, vaidlustades esmalt Tartu halduskohtus linnavolikogu kehtestatud detailplaneeringu, samas taotleti ka ehitustegevuse keeldu. Viimast saada ei õnnestunud. Otsuse kaebasid majaomanikud tänavu jaanuaris edasi ringkonnakohtusse. Kaks kuud hiljem selgus, et kohtuametnik oli unustanud kaebuse edastada. Kohtuistung, mis pidi aset leidma aprillis, lükati Maxima soovil edasi juulikuusse. Kohtuotsus tuleb homme.
Vahepeal on linna ja Maxima veenmise tulemusel kolm perekonda kaebusest loobunud (üks eelmisel nädalal). Peamine veenmisargument – võita pole niikuinii võimalik, kuid kohtukulud tekivad ikka.
Sellise kõne sai Maxima juristilt ka perekond Püve. Vaatamata sellele otsustasid nad kohtuteed jätkata. «Oleme elanud teadmises, et ostsime maja rahulikku rohelisse keskkonda, mis pidi planeeringu järgi jääma eramajade piirkonnaks. Nüüd on kõik ümberringi tehtud äri- ja tööstusmaaks,» nentisid otse poe naabruses elavad Elbe ja Vladimir Püve, kes said hiljuti naabriks ka ligi 700 töötajaga Enicsi elektroonikatehase, mis töötab ööpäev läbi.
«Kõige hullem on, et kolida ka ei saa, sest kinnisvara väärtus on langenud ja müüa ei õnnestu. Siin on kaks maja pikemat aega müügis – keegi ei osta neid selles piirkonnas,» tõdes perepea.
Pere imestab, kui jõuliselt võib üks poekett tegutseda. «Kui Maximale pakuti krunti natuke edasi – mis on juba ärimaa –, siis seda krunti Maxima ei soovinud,» olid abikaasad nõutud.
Maxima piirkonnas on ainuüksi 500 meetri raadiuses juba kolm marketit ja kaks väikest toidupoodi. «Linn rõhub sellele, et Maxima pood toob uusi töökohti. Fakt on see, et teistes Eesti väikelinnades on Maxima tulek ka väikseid poode välja suretanud ja seeläbi töökohti omakorda kaotanud,» rääkisid Elbe ja Vladimir Püve.
Reformierakondlastest neljast poolthääletajast (kaks Reformierakonnast olid ka vastu, kaks jäid erapooletuks) üks, volikogu liige Heiki Hansen põhjendas oma otsust järgmiselt: «Kesklinn peab olema linna kõige kiiremini arenev piirkond ja me ei saa eeldada, et kesklinnas oleks iga maja kõrval hektar tühja maad.» Ta leidis, et elanike vastuseisul ei ole alust ja paljuski oli tegemist lihtsalt jonniga.
Tegijal juhtub
Elva linnapea Toomas Järveoja tunnistas, et vaidlused on kestnud viimased paar-kolm aastat ja surve nendelt linlastelt, kes poe kõrval otseselt ei ela, on poe tuleku suhtes olnud päris suur. «Olen suhelnud kõigi Maximaga piirnevate perekondadega ja survestanud poodi, et nad täidaks kõik soovid, mis piirinaabrid neile esitavad,» ütles Järveoja.
Linnapeana rõõmustab ta selle üle, et Maxima ehitab valmis poe juurde viiva tee ja kõnniteed. «Eks üldised ja üksikud huvid ikka aeg-ajalt põrkuvad, kuid loodame, et lõpuks jõuame kõiki rahuldava tulemuseni,» ütles Järveoja. «Kuid tuleb nõustuda, et ümberkaudsete inimeste elukvaliteet võib võrreldes senisega halveneda.»
Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid tõdes, et kuna vaidlused olid ägedad, siis soovisid nad igati kompromisse leida. «Kuigi meie oleme siin kõrvalseisjad, sest otsuseid langetas linn ja volikogu,» ütles Erilaid. «Oleme pakkunud poeehitust nii ühte- kui teistpidi ja ükski variant ei ole sobinud kõigile. Tuli leida kompromisside kompromiss, ja kuna see osutus võimatuks, siis ootamegi kohtu otsust.»
Ta tõdes, et kuna linn leidis, et neile on poodi vaja, et inimestel oleks tööd ja konkurents oleks suurem, siis ei olnud kellelgi põhjust kätt ette panna. «Õnneks oleme saanud vaatamata kohtuvaidlusele ehitada,» ütles Erilaid.
Maximat saatvaid kohtuvaidlusi seletas ta sellega, et kuna Leedu poekett tuli viimasena turule, siis tuleb neile kõik kaks korda raskemalt kätte ja kõik paremad müügikohad on linnades hõivatud. Eriti Tallinnas. «Ja kes toimetab, sel juhtub,» leidis Erilaid.
MAXIMA KOHTUSKÄIGUD
Maximat on uute poodide rajamisel saatnud pidevad kohtusaagad üle Eesti.
• 2005–2008 – Tallinn. Abielupaar vaidles Maxima Eestiga kuni riigikohtuni välja, süüdistades kauplust oma akende all kolistamises ja inimväärse elu rikkumises.
• 2008 – Märjamaa. Kaks peret nõudsid detailplaneeringu tühistamist.
• 2008 – Rakvere. Naaber vaidlustas detailplaneeringu algatamise ja menetlemise.
• 2008 – Paide (lihtsalt kaebus, kohtusse ei pöördutud). Tervisekaitseinspektsioon tegi kindlaks, et Paide Maxima ületab mürataseme norme.
• 2009 – Maxima jäi arendajale võlgu. Alta Capitali kinnisvaraarendusfirma OÜ Rebasepõllu Arendus lubas Maxima kohtusse kaevata, kui Leedu jaemüügikett ei maksa ära 60 miljoni kroonist võlga logistikakeskuse ehituse eest
• 2010 – Merivälja, Tallinn. Maxima tahtis Tallinna linna kohtusse anda.
• 2011 – Pirita, Tallinn. Kirgi kütab Merivälja tee ja Mähe tee nurgale rajatav Maxima kauplus, mille tarbeks on poekett juba maha võtnud mitusada puud. (Lubatud harvenduse asemel tehti lageraie.)
• 2011 – Elva. Naabrid vaidlustasid detailplaneeringu kehtestamise ja menetlemise.