Urmas Kruuse: Rail Baltica peab läbima Tartut

Rail Baltica Foto: Graafika: TPM

Balti regioonis võtmetähtsusega rongiliinist Rail Baltica, kus sõidaks päevas mitu tuhat reisijat, jääks Tartu värskes uuringus soovitatu järgi kõrvale, sest kõige kasulikum on Rail Baltica viia läbi Pärnu.

Tartut kirjeldatakse uuringus rongiliikluse regionaalse kõrvalharuna, kust saab suurematest sihtpunktidest sõita üksnes Tallinna. «See on absurdne, täiesti mõeldamatu,» ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse, jagamata uuringus pakutud ettekujutust Tartust kui rongiliikluse regionaalsest kõrvalharust.  

«Ma oleksin väga kurb, kui Rail Baltica tuleks läbi Pärnu, ja ma oleksin topelt kurb, kui selle tõttu jääks välja arendamata Tallinna-Tartu-Valga kiirliin,» lisas Kruuse.

Sirgeim ja lühim

Uuringu teinud Briti firma Aecom andis esmalt kvalitatiivse hinnangu 20 rongiliinile ja valis välja neli võimalikku põhimarsruuti, millest kaks kulgeks Tartu ja kaks Pärnu kaudu. Neist kõige kasulikumaks uueks marsruudiks Euroopa rööpmelaiusel (1435 mm) osutus sirgeim ja lühim teekond, mis on piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu toetuse korral uuringu tegijate hinnangul teostatav ja kasumlik.

Rongiühenduse loomine uuringus analüüsitud teekonnal maksaks praeguste hindadega 3,7 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,04 miljardit eurot. Euroopa Liidu toetuseks arvestati kaks miljardit eurot.

«Nüüd on kolmel Balti riigil otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna,» lausus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts uuringu esitlusel. Ta lisas, et uuring on siiski veel pika protsessi algus ning reaalsuses võib rääkida uue raudtee valmimisest alates 2025. aastast.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Rasmus Ruuda sõnul ei maksa tartlastel värskest uuringust aga järeldada, et neile on rong läinud.

«Praegu on alles otsustamise aeg, mida selle uuringuga teha, kas minna kaasa, pakkuda täiendusi või üldse mitte nõustuda sellega. Sügiseks peaks teema ka valitsuskabinetti jõudma,» rääkis Ruuda.

Tartu linnapea Urmas Kruuse kinnitas, et Tartu ei kavatse jääda vaikivaks kõrvaltvaatajaks, vaid tahab oma hoiakut aktiivselt väljendada. «Meie seisukoht on, et kui logistika vähegi kannatab, peaks Rail Baltica kulgema läbi Tartu, sest siin on ülikoolilinn ja potentsiaalselt palju rohkem inimesi, kes reisiksid Euroopa suunas,» lausus Kruuse.

Juhuks, kui Balti riigid annavad oma jah-otsuse just värskes uuringus esitatud marsruudile, tuleb Kruuse sõnul eriti hoolikalt läbi mõelda, mis saab Tartu rongiühendustest.

«Kui Rail Baltica läheb Pärnust läbi, siis ei tohi juhtuda, et rongiliiklusele Tartust enam tähelepanu ei pöörata ja meie regioon kannatab selle võrra topelt,» muretses Kruuse, et Rail Baltica põhiteelt kõrvalejäämine võib tähendada ka muu Tartuga seotud rongiühenduse edendamise soikumist.

Taristu ajakohastamine

Parts aga kinnitas, et riik jätkab igal juhul ka praeguse raudteevõrgustiku arendamist: Eestis saab järgmisel aastal sõita Tallinnast Valka mööda rekonstrueeritud raudteed 120 km/h ning ka Läti on lubanud rongitee Valkast Riiga ajakohastada. Ka saab Eesti 2014. aastaks uued reisirongid.

«Rail Baltica ei kaota ära olemasolevaid marsruute, vaid annab uusi juurde,» kinnitas Parts.

Mis teed pidi kulgevad Rail Baltica põhirööpad ning kas ka Tartu jääb Euroopa rongiteele või sellest kõrvale, selgub ehk kindlalt alles kuue aasta jooksul, sest just nii kaua võtavad Ruuda sõnul aega Balti riikide isekeskis selgusele jõudmine, läbirääkimised ning kogu suurprojekti ettevalmistus.

«See on pikk protsess, enne kui jõuame selleni, et jah, hakkame nüüd ehitama ja oleme täpselt kokku leppinud, mida ja kuidas teeme,» lisas Ruuda.

Uuringu järgi kasulikem marsruut
• Marsruudi Tallinn-Pärnu-Riia-Panevžys kogupikkus on 728 km.
• Tippkiirus 240 km/h, keskmine kiirus sõitjateveol 170 km/h.
• Reisijate sõiduaeg 4 h 8 min.
• Reisirongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant alates kella 6st ja lõpetades südaöö paiku.
Allikas: Aecom