Tartu Ülikool loodab, et mai teisel nädalavahetusel lõhki rebenenud von Bocki maja toestamine algab sügisel ning hea õnne korral jõuab veel sel aastal ka lõpule.
Bocki maja lõhkimineku põhjustas libedus
Ülikooli projekteerimis- ja ehitushangete peaspetsialist Madis Noor ütles, et üle 220 aasta vana Ülikooli 16 õppehoone kindlustusprojektide lepingud ootavad lähiajal allkirjastamist. Vundamentide kohta teeb projekti OÜ Geoengineering, maapealse osa kohta Roolaht ja Partnerid.
«Arvan, et maapealse osa kindlustamisega saame ehitustöid alustada,» rääkis Noor. «On parem, kui me vundamenti ei värista, kuni maapealne osa on tugevdatud.»
OÜ Geoengineering juhatuse liige, Eesti Maaülikooli geotehnika professor Mait Mets ütles, et kavatseb vundamentide kindlustamise projekteerimise käima lükata alles augusti teises pooles.
Metsa sõnul pole Bocki maja müürides pärast suurt maikuist rebenemist küll enam olulisi liikumisi täheldatud, kuid kindluse mõttes oodatakse veel ning tehakse viimane projekteerimiseelne mõõtmine 15. augustil.
Metsa kinnitusel on Bocki maja probleem Tartu vanalinnale ebatüüpiline. Harilikult on vanalinna majad hakanud ebaühtlaselt vajuma ja pragunema, sest nende vundamentide alla seatud puitparved või tugivaiad on hakanud mädanema. Von Bocki maja vundament on laotud otse järvekriidile.
«Järvekriidi pind on ülikooli peahoone suunas kaldu ja läheb kevaditi ja sügiseti pealt libedaks,» selgitas Mets. «Seal on tegu hoone ühe osa libisemisega teise suhtes.»
Mets märkis, et Bocki maja ei rebenenud 7. või 8. mail esimest korda. Miks just nüüd sündis nii äkiline ja võrdlemisi suur liikumine, on Metsa sõnul seletatav mõistega igitugevus: jäik konstruktsioon talub materjalist ja ehitusviisist olenevalt pinget teatud hetkeni ja puruneb siis järsku.
«Bocki maja tegi nüüd paugu ära ja jääks võib-olla niisamagi pikemaks ajaks stabiilseks, aga ülikooli seisukoht on õige – teeme ta ükskord korda, et tema paigalejäämine oleks kindel,» kõneles Mets.