Jõgevamaal Luual reedel peetud Eesti raiemeistrivõistluste ülitihedas konkurentsis sai viimases võistlusvoorus Martin Muttiku ja soomlase Jukka Perämäki ees võidu maailmameister Andres Olesk.
Maailmameister oli parim ka Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti meister on number 15, Jukka Perämäki!» kuulutas võistluste kommentaator vahetult pärast raiemeistrivõistluste viimast, otsustavat laasimisvooru.
«Ja sinna tuleb viga, täname kohtunikke, aitäh!» hüüdis sama kommentaator pool minutit hiljem, kui selgus, et Perämäki on laasimisel teinud vea ning neljapunktilise edumaaga tuli võitjaks eestlane Andres Olesk.
«Palav ilm natukene segas, pikk päev seljataga ja sellepärast võib-olla ei tulnud kõik alad maksimumilähedaselt välja,» möönis Olesk. «Aga täna piisas, iga võistlus on eri näoga ja täna olin esimene, väga hästi.»
Eestlaste tase kõrge
Eestlaste meisterlikkusest mootorsae käsitsemisel annavad tunnistust pjedestaalikohad nii naaberriikide kui maailmameistrivõistlustel. 2006. aastal Otepääl maailmameistrivõistlustel suudeti koguni välja saagida meeskondlik maailmameistritiitel.
Poolteist nädalat tagasi ka Soome meistrivõistlused võitnud Oleski hinnangul on üheks edu võtmeks Eesti objektiivsed kohtunikud, kes said hea kooli just viis aastat tagasi Otepääl. «See on tegelikult meid nii palju karastanud, meil ei ole kuhugi häbi minna,» tunnistas ta.
Eesti raiemeistrivõistluste peakohtuniku Aarne Liidersi sõnul on võistlejad enamasti seotud metsandusega, kuid suurem jagu neist saega regulaarselt metsas ei tööta. «On firmajuhte, osa mehi on harvesteri peal,» rääkis ta.
Võrdsete võimaluste tagamiseks kasutatakse võistlustel treitud tüve ja okstega pakke, mis muudab alaga tegelemise suhteliselt kalliks.
«Kõik need treimised, kõik need pakud – need meetrid maksavad raha, mitte vähe,» ütles Olesk ja lisas, et trenni tehakse ka metsas.
«Laasimise kiirus ei tule selle tehispuu nühkimisest, see tuleb ikka metsas päris puude laasimisest,» kinnitas ta. Oleski hinnangul on just metsatöö andnud talle hea kogemuse, kuna kaheksa tundi järjest laasides peab tahes-tahtmata leidma võimalikult ökonoomse meetodi.
Maailmatasemel ala
Raievõistlusi, mille all peetakse siiski silmas jõuproovi mootorsaega saagimises, on nii Eestis kui maailmas ametlikult peetud 1970. aastast.
Viimati toimusid raie maailmameistrivõistlused 2010. aasta septembris Horvaatias Zagrebis, kus osavõtjaid oli 34 riigist ning meesteklassis võistlejaid 136.
Peakohtunik Aarne Liidersi sõnul on raievõistluste konkurents tugev ning ala viidud kõrge professionaalsuseni. «Seal tipus on ikkagi punktide mäng,» selgitas ta.
Eesti raiemeistrivõistlustel võttis tänavu mõõtu 23 osalejat.
Võisteldi puu langetamises, saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagimises ja okste laasimises.
Raievõistlustel võisteldakse viiel alal.
• Puu langetamine: eesmärk on tüvega tabada puust 15 meetri kaugusele võistleja määratud asukohta paigaldatud suunatikku.
• Saeketi vahetus: võistleja peab võimalikult kiiresti saelt keti maha võtma, saeplaadi ümber pöörama ja vahetusketi peale panema.
• Kombineeritud järkamine: võistleja ülesandeks on lõigata 3−8 cm paksune ketas kahe maapinna suhtes 7 kraadi kaldu asetatud 35 cm läbimõõduga palgi otsast. Mõlemad kettad tuleb eraldada lõikega alt ja pealt nii, et mõlemad lõiked kohtuvad palgi külgedele tõmmatud 10 cm laiustes triipudes.
• Täpsussaagimine: eesmärk on lõigata 3–8 cm paksune ketas kahe maas lamava palgi otstest nii, et saag ei puudutaks palkide all maapinnaga tasa asetsevat saepuruga kaetud planku.
• Okste laasimine: laasitavale (ümaraks treitud) tüvele on sisse puuritud-löödud 30 kasepuust treitud 30 mm läbimõõduga tehisoksa. Laasimisel tuleb lõigata tüvelt võimalikult kiiresti kõik oksad, vältides liiga pikkade oksatüügaste jätmist, aga ka tüvesisselõikeid.