Gümnaasiume jääb Tartus vähemaks

Tartu vastne hariduse, kultuuri ja spordi valdkonda abilinnapea Tiia Teppan. Foto: Margus Ansu

Tartu mõne kooli ilmajäämine õigusest avada tänavu kümnendad klassid on eelmäng suurele ümberkorralduste jadale, mille tulemusel jääb Tartusse viis-kuus gümnaasiumi ja linna koolivõrgus on ülekaalus puhtad põhikoolid.

Lõppenud koolitalvel oli Tartus üks puhas gümnaasium ja kaks puhast põhikooli (arvestamata erivajadustega lastele mõeldud koole). Ülejäänud 14 kooli pakuvad nii põhi- kui üldkeskharidust, nende hulgas on ka kaks vene õppekeelega kooli ja täiskasvanute gümnaasium.

Aastaks 2020 peaks Tartus olema viis-kuus puhast gümnaasiumi ja 18 puhast põhikooli.

Täistsüklikoolina ehk 1.–12. klassidega jätkab Miina Härma gümnaasium (põhjenduseks inglise keele süvaõppe traditsioon ja rahvusvahelise IB-õppekava alusel õppetöö alustamine) ja töötab ka vene kool (gümnaasiumis 60 protsendi ulatuses eestikeelse õppega, nagu seadus ette näeb).

Just selliste järeldusteni jõudis linnavalitsusele Tartu munitsipaalkoolivõrgu ümberkorraldamiseks ettepanekuid tegev töörühm, kes andis lõppraportile allkirjad läinud neljapäeval. Töörühma juht oli professor Toivo Maimets ning Tartu võimupöörde eel professor Aadu Must. Erakondade esindajaid, haridusteadlasi ja praktikuid koondav töörühm andis allkirjad suures üksmeeles.

Vajaduste kava

Eriarvamuse lasi lisada sotsiaaldemokraat Tõnu Ints, kes veel komisjoni viimasel koosolekul väitis, et tegevuskava on hea, kuid linna eelarveprognoosi arvestades pole selle elluviimiseks raha, kuivõrd see eeldaks kuni üheksa uue koolimaja ehitamist.

Töörühma juhtideoloog ja lõppraporti teksti põhikoostaja, Tartu Ülikooli Pedagogicumi direktor Margus Pedaste ütles aga lihtsasti: «See on vajaduste kava, mitte võimaluste kava.»

Mida eksperdirühm kirja pani? Esiteks selle, et töörühma ettepanekute eesmärk on toetada linna arengukava kui pikaajalise plaani koostamist. Just linna arengukava arutelul on avalikkusel peamine võimalus linna koolivõrgu kujundamisel kaasa rääkida, kommenteeris Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Töörühma juhtmõte oli, et Tartu õpilastele tuleb kujundada parimad võimalused põhihariduse omandamiseks kodulähedases koolis ning Tartu ja selle lähiümbruse õpilastele kõrgel tasemel valikuvõimalused üldkeskhariduse omandamiseks ükskõik millises Tartu gümnaasiumis.

Eesmärgi saavutamiseks arendatakse Tartus välja eraldi põhikoolid ja gümnaasiumid. Viimased peavad olema vähemalt nelja paralleelklassiga ning igal gümnaasiumil tuleks kanda või välja kujundada oma eripära, millest lähtudes saaks õpilane teha valiku.

Soovides tagada õpilastele võimalust valida kooli lähtudes selle suundadest, on mõistlik, et Tartus töötab kuus eestikeelse õppega gümnaasiumi, leidis töörühm. Arvestades linna väljaarendatud koolivõrku, on mõistlik, et gümnaasiumiaste jätkab Treffneri, Kivilinna ja Härma gümnaasiumis ning tänavu 1. augustist tööd alustavas Poska gümnaasiumis.

Viies gümnaasium tuleks avada Maarjamõisa piirkonnas. Seejuures on töörühm oma aruteludes silmas pidanud, et see kujundatakse Tamme gümnaasiumist. Kuuenda gümnaasiumi avamine peaks toimuma kesklinnas või Raadi piirkonnas õppeaastal 2018/2019, mil gümnaasiumiealiste noorte hulk taas suureneb.

Annelinna piirkonnas jätkab vähemalt üleminekuajal tööd üks vene õppekeelega täistsükligümnaasium.

Ümberkorralduste taustaks on riiklik kord, mis nõuab gümnaasiumidelt vähemalt kolme õppesuuna väljaarendamist, ja arusaam, et pisigümnaasiumides kõrgel tasemel õpikeskkonna kujundamine ei ole linnale rahaliselt jõukohane.

Eriti olukorras, kus põhikooliõpilaste arv on kiirelt kasvamas ja linnal on valida põhikoolide mitmes vahetuses töölepanemise või uute koolimajade ehitamise vahel. Põhihariduse omandamise võimaluse tagamine kõigile lastele on linna kohustus.

Arvutuslikult vajab Tartu 2020. aastaks 21 põhikooli, nende hulgas on ka erakoolid. Arvestades praeguste majade paiknemist, on esmajärjekorras vaja uus kool avada Raadil, Ropkas ja Ihastes. Seejärel tuleks uued koolid avada kesklinnas, Tähtveres-kesklinnas, Raadil veel üks ja Annelinnas.

Arvutustes on töörühm tuginenud seisukohale, et põhikoolis võiks olla 1.–9. klassini kuni kolm paralleeli, igas klassis kuni 24 õpilast, igas koolis kuni 648 õpilast. Tegelikkuses kujunevad põhikoolid esialgu siiski suuremaks.

Gümnaasiumides peaks õpilaskohti olema vähemalt 432: vähemalt neli paralleeli, igas klassis 36 õpilast.

Kõnelused juba algasid

Komisjoni raporti alusel, tegelikkuses küll selle koostamisega samal ajal, on linnavalitsuse haridusametnikud kokku pannud tegevuskava koolivõrgu ümberkujundamiseks.

 Selle tutvustus on plaanis Tartu linnavalitsuse tänasel kabinetiistungil. Tegevuskava näitab koolide ümberkorraldamise, koolihoonete ehitamise, remondi ja sisustamise ajakava ja rahavajadust.

Haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et juba on alanud kõnelused koolide ja hoolekogudega ümberkorralduste ettevalmistamiseks. Algust tehti vene koolidega.

Tegevuskava Tartu munitsipaalkoolivõrgu ümberkorraldamiseks aastani 2020

Alljärgnevat tegevuskava tutvustavad abilinnapea Tiia Teppan ja Tartu haridusosakond täna Tartu linnavalitsuse kabinetiistungil.

• Mart Reiniku gümnaasium jagatakse Mart Reiniku (põhi)kooliks ja Jaan Poska gümnaasiumiks.
• Kümnendaid klasse ei avata nendes koolides, mis pole 1. juuliks esitanud vähemalt 60 nime pikkust vastuvõtunimekirja. Sellised koolid on Forseliuse ja Raatuse gümnaasium. Piirarvuni ei jõudnud ka vene lütseum, millele linn plaanib teha erandi üheks aastaks.

• Kolm kooli, Forseliuse, Raatuse ja kunstigümnaasium, korraldatakse järk-järgult ümber põhikoolideks. Linnavolikogu vastav otsus võiks tulla tänavu novembriks. Uusi gümnasiste vastu ei võeta, gümnaasiumiosa jääb koolidest välja hiljemalt 2014. aastaks.
• Vene lütseum ja Annelinna gümnaasium liidetakse üheks kooliks töönimega vene haridus- ja kultuurikeskus. Linnavolikogu otsus tuleb eeldatavasti tänavu novembris. Täistsükligümnaasium jätkab Annelinna kooli hoones, vene lütseumi maja jääb esialgu põhikooliks.
• Täiskasvanute gümnaasium jätkab Nooruse 9 koolihoones, mida praegu kasutab Tartu tervishoiukõrgkool.
• Herbert Masingu kooli üleandmine riigile on takerdunud, ministeerium kahtleb kooli riigistamise otstarbekuses.

• Karlova gümnaasium, kommertsgümnaasium ja Descartes’i lütseum korraldatakse järk-järgult põhikoolideks, uusi gümnasiste juurde ei võeta, gümnaasiumiaste kaob hiljemalt 2014. Volikogu otsus eeldatavasti novembriks 2012.
• Kivilinna gümnaasium lahutatakse põhikooliks ja gümnaasiumiks. Volikogu otsus eeldatavasti novembriks 2012. Võimalik lahutada ka kuueklassiliseks põhikooliks ja progümnaasiumiks, kuid siis tekib ülisuur viie paralleelklassiga algkool.
• Kroonuaia ja Maarja kool ühendatakse, tekib hariduslike erivajadustega laste hariduskeskus. Selleks tuleb Maarja kooli kompleksi ehitada väike koolimaja senisele Kroonuaia koolile või selle järglasele.

• Raadile uue põhikooli asutamine senise Kroonuaia kooli hoones Puiestee 62.

• Tamme gümnaasium lahutatakse põhikooliks ja gümnaasiumiks. Gümnaasiumiosa jätkab Nooruse 9 majas, kus asub ka täiskasvanute gümnaasium. Volikogu otsus hiljemalt aastal 2013, eelduseks Nooruse 9 hoone omandamine linnale või rentimine.
• Ropkas uue põhikooli avamine uues ehitatavas koolimajas. Linnavolikogu otsus aastal 2012, samaks aastaks tuleb leida krunt.

• Ihastes uue põhikooli asutamine ja uue koolihoone avamine. Linnavolikogu otsus aastal 2014, samaks aastaks on vaja leida krunt.

• Uue gümnaasiumi avamine kesklinna piirkonnas. Võimalik Riia 25 koolimajas, kus praegu tegutseb täiskasvanute gümnaasium ja mida hakkab kasutama Reiniku kool. Kui Reiniku kool seda maja edaspidigi vajab, on valikus ehitada uus koolimaja või omandada või rentida Tartu Ülikoolilt Salme 1a või Tähe 4 õppehoone.
Allikas: Tartu linnavalitsuse haridusosakond