/nginx/o/2011/06/10/622000t1h3ea4.jpg)
Täna pandi sümboolne punkt Emajõe-Võhandu valgalal Eesti seni suurima ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projektile, millega sai puhtamaks üle 44 000 inimese joogivesi.
Enam kui 44 000 inimest said Lõuna-Eestis parema joogivee
1. juuli 2011, 21:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõe Veevärgi teatel oli projekti kogumaksumus üle 65 miljoni euro ehk üle miljardi krooni, mis kaeti kahe kolmandiku ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadest. Kümne protsendiga panid õla alla omavalitsused ise ning ülejäänu osas toetas riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Emajõe-Võhandu veemajandusprojekt sai alguse 2004. aasta 2. juulil. Viimased tööd lõpetatakse 2011. aasta jooksul. Nende seitsme aasta jooksul rajati 240 km veetorustikke ja 280 km kanalisatsioonitrasse ning rajati 50 puurkaevu, 41 joogivee töötlusjaama, 32 reoveepuhastit, 183 reoveepumplat, 15 veemahutit ja kaks mudakäituskompleksi.
«Meil on väga hea meel, et saime projektiga parandada puhta ja kvaliteetse joogivee kättesaadavust enam kui 44 000 inimesele Lõuna- ja Ida-Eesti erinevates paikades,» ütles AS Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruhein.
«Ehkki uuendustega kaasneb tihti hinnatõusu hirm, julgen kinnitada, et projekt aitab pigem säilitada mõistlikku hinnataset, kuna saime maksimaalselt ära kasutada Euroopa Liidu tuge ajal, kui investeerida tuleb. Omal käel vee-ettevõte sellises mahus investeeringuid
elanike heaolusse endale lubada ei saaks.»
Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti viisid ellu AS Emajõe Veevärk, AS Võru Vesi ja AS Põlva Vesi. Töid tehti 28 omavalitsuses Tartu, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Võru maakonnas. AS Emajõe Veevärk, mille hallata jäid tööd 22 omavalitsuses, ehitas torustikke ja rajatisi 36,4 miljoni euro ehk 569,4 miljoni krooni eest; Põlvamaa nelja omavalitsuse veemajandustöödeks kulus 15,9 miljonit eurot ehk 248,8 miljonit krooni. Võru ja Antsla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi korrastamisele kulus 13 miljonit eurot ehk 204,3 miljonit krooni.