Tartu volikogu suutis pärast pooltteist kuud ootamist täita volikogu esimehe ametikoha. Ainsa kandidaadina üles seatud IRLi liige Mihhail Lotman kogus 33 linnavoliniku toetuse.
Mihhail Lotman sai volikogu esimeheks
Tema valimine jätkas pikka tava, et Tartu volikogu esimees on professor: Lotman on Tallinna Ülikooli professor ja samal ajal Tartu Ülikooli semiootika osakonna vanemteadur.
Volikogu määras volikogu esimehe ametipalgaks (ametlikult hüvitis) 2876 eurot kuus ja tema teenistusalaste mobiilikõnede limiit on piiramatu. Veendunud jalgrattur Lotman loobus ametiga kaasas käivast autokompensatsioonist.
Enese tutvustamiseks peetud sõnavõtus pidas Lotman tarvilikuks kiita ka Tartut: «Olles maailmas palju ringi rännanud, võin öelda, et Tartu on täiesti erakordne koht. Saan täiesti hästi aru isa (maailmakuulus semiootik Juri Lotman – toim) sõnadest, et Tartu on parim linn maailmas.»
Rohkem koostööd
Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin oli üks neist, kes võttis Lotmanit küsitleda: «Oleme siin Tartu volikogus koos teiega aastaid võidelnud demokraatia eest volikogus ja pole rahul sellega, mis seni on toimunud. Kuidas teie näete, et saate Tartu volikogu tööd muuta demokraatlikumaks.»
Lotman ütles, et see küsimus paneb teda endiselt muretsema ja ta tahaks julgustada Tartu linnavõime, et kõik dokumendid oleksid õigel ajal toodud avalikkuse ette. «Samas tahaks loota positiivsele koostööle opositsiooniga, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega,» ütles ta. «Riigi tasandil näeme tihtipeale, kuidas opositsioonist sõidetakse teerulliga üle. Minu eesmärk on, et Tartus sellist asja ei juhtuks.»
Keskerakondlane Urbo Vaarmann päris, kas Lotmani kohalviibimine volikogu istungitel muutub nüüd tihedamaks võrreldes varasemaga. Lotmani vastus oli lühike jah.
Küsimuse taust on aga selline, et tunnustatud teadlasena on Lotman olnud hõivatud erialaste tegemistega muu hulgas kahe eelmise volikogu istungi ajal ja seetõttu viibis tema ametisse valimine. Viimase hooaja 12 istungist koos eilsega on ta kohal viibinud neljal.
Keskerakond pidurdas
Keskerakond, kelle ridadest on pärit mitu viimast Tartu volikogu esimeest, tegi eile mitu katset volikogu esimehe valimist nurjata. Otsa tegi lahti Olev Raju, kes on ka ise volikogu esimees olnud. Ta juhtis tähelepanu, et volikogu eelmine esimees Vladimir Šokman, kes astus omal soovil ametist tagasi 12. mail, on siiani ametlikult ametist vabastamata.
Seetõttu tegi Raju ettepaneku volikogu esimehe valimise punkt päevakorrast välja arvata põhimõttel, et volikogul saab olla üks esimees korraga. Nii siiski ei läinud, sest koalitsiooni häältega lükati see ettepanek tagasi. Liiatigi kinnitas linnasekretär Jüri Mölder, et Raju tugineb oma ettepanekus seaduse vananenud sõnastusele, uus sõnastus ei nõua volikogu esimehe ametist lahkumisel tema vabastamise kinnitamist volikogu poolt.
Kui häältelugemiskomisjon oli valmis tulemusi tutvustama, võttis sõna keskerakondlane Igor Abarenkov, kes väitis, et valimiskasti ei kleebitud ega pitseeritud kinni avalikult saali ees, ja palus seetõttu tühistada valimistulemused. Seda siiski ei tehtud, sest kast oli kinni kleebitud saali ees.
Volikogu otsustas Vladimir Šokmanile, kes oli volikogu esimees vaid kuu, ent enne seda abilinnapea, maksta hüvitist volikogu esimehe kolme kuu ametipalga ulatuses, 8628 eurot.
Mihhail Lotman (58)
• Lõpetanud Tartu 4. keskkooli, Tartu Ülikooli. Magister (slaavi filoloogias) 1993 ja filosoofiadoktor 2000.
• 1976–1977 Tallinna 46. keskkooli vene keele ja kirjanduse õpetaja. Eesti Informatsiooniinstituudi teadur 1977–1987. Eesti TA Küberneetikainstituudi teadur 1987–1989. Eesti Hariduse Arenduskeskuse kateedrijuhataja 1989–1990. Tartu Ülikooli vene kirjanduse kateedri vanemõpetaja 1990–1993. Alates 1991 Eesti Humanitaarinstituudi (Tallinna Ülikool) professor ja 1993 kevadsemestril Stanfordi Ülikooli slavistika osakonna külalisprofessor. TÜ semiootika osakonna lektor 1993–2001, vanemteadur alates 2001.
• 2004–2007 riigikogu liige.
• 2007 ja alates 2009 Tartu linnavolikogu liige.
• Abielus Piret Lotmaniga, 5 last, 11 lapselast.