/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/06/28/646514t1ha004.jpg)
Reedeks peavad Tartu gümnaasiumid linnavalitsusele esitama kümnenda klassi vastuvõtunimekirjad, ent üksnes vähemalt 60 nimega nimekiri tagab koolile gümnaasiumina jätkamise õiguse.
Gümnaasiumidele koidab tõehetk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvel antud linnavalitsuse korralduse järgi ei saa koolid, kus gümnaasiumi astujaid alla 60, õigust kümnendat klassi avada. Haridusametnikel tuleb neisse gümnaasiumidesse vastuvõetud jagada teiste gümnaasiumide vahel.
Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles eile päeval, et tal ei ole jooksvaid andmeid, kuidas vastuvõtt on kulgenud. Esialgsed tulemused selguvad reede õhtuks või esmaspäevaks, lõplikud otsustused lasevad pikemalt oodata.
«Tuleb ka vaadata, mis tasemega õpilastest on gümnaasiumid täitunud,» selgitas ta. «Ei tahaks seda näha, et võetakse vastu ükskõik kes, peaasi, et oleks õpilane – aga vastuvõtureegleid pole.»
Teppan nentis, et Tartu mainekamate koolidega, nagu Treffner, Härma või Kivilinna gümnaasium, ei ole mingit muret. Kuid on teada kolmik, kus linn on varem gümnaasiumi vastuvõttu piiranud ühe kümnenda klassini. Sellised koolid on Forseliuse, Raatuse ja kunstigümnaasium.
Ei midagi erilist
Raatuse gümnaasiumi direktor Toomas Kink ütles, et vastuvõtt on kulgenud üllatusteta, kuid möönis, et mida tulevik toob, ei tea.
«See nädal on veel ees. Praegu on 30 avalduse ringis, oleks vaja teine pool veel. On nagu on. Üle oma varju ei hüppa keegi,» rääkis ta eile hommikul, ennustades, et tõsisem avalduste toomine ootab ees.
Katsetel käinute põhjal otsustades on sobilikke õpilaskandidaate küllaga, ent teada on ka see, et mõnigi noor tegi katsed mitmesse kooli, õppima hakkab aga ühes. «Millise nad valivad, seda ei tea keegi enne, kui nad on dokumendid ära toonud,» märkis Kink.
Direktor rääkis, et kool ei kasuta mingeid tavatuid peibutusmeetodeid, vaid rõhub kvaliteedile ja pakub kolme õppesuunda – riigiteadusi, keeli ja riigikaitset.
Tartu kui haridusliku tõmbekeskuse puhul on alati salakaardiks kaugemalt tulijad ja Raatusesse tahtjaid on mitmest maakonnast Põhja-Eestini välja.
Forseliuse gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer oli samuti optimistlikus meeleolus ja ütles, et õppida soovijaid on neil rohkem kui 60, eile ennelõunaks oli avaldusi kogunenud üle poole vajalikust, ent aega pabereid tuua veel on.
Vene koolide erand
Tiia Teppani sõnul on vene lütseumi kohta juba praeguseks ilmne, et nõutud 60 gümnaasiumi astujat seal ei kogune. Esmaspäeval oli linna haridusosakonnas nõupidamine, kus osalesid ka vene lütseumi ja Annelinna gümnaasiumi direktor.
Seal kujunes seisukoht, et sellel aastal jäävad Tartu mõlemad vene koolid edasi, nagu nad on olnud. Olulist rolli mängib seejuures vene gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele 60 protsendi osas õppekavast.
Teppan tõdes, et vene lütseumis ei piisa põhikooli lõpetanute praegusest eesti keele oskusest gümnaasiumiõppeks ja on vaja järeleaitamist intensiivse keelekümbluse vormis esimesel gümnaasiumiaastal, selleks on lütseum tõsiselt valmistunud.
Teppan lisas, et erandeid ei tehta enam 2012/2013. õppeaastaks. Siis kujundatakse kahe praeguse vene kooli põhjal vene hariduskeskus, mis ühtlasi oleks ka vene kogukonna kultuurikeskus.