Alates 1. septembrist lõpetab SA Tartu Ülikooli Kliinikum tasuliste teenuste osutamise neile, kes ei ole osutatud arstiabi eest maksnud. Kokku on patsiendid kliinikumile võlgu üle 60 000 euro.
TÜ Kliinikum võlgnikele teenuseid enam ei osuta
Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juhi Kristi Taela sõnul on võlasumma muutunud juba liiga suureks. «Me oleme inimesi usaldanud ja oma kulud teinud, kuid raha ei ole saanud,» lisas ta. Nii hakkab nüüd kehtima kord, et võlgu olevad patsiendid tasulist teenust enam ei saa.
Tasulised teenused on need, mille eest tasumise kohustust pole endale võtnud Eesti Haigekassa. Näiteks kui keegi soovib kiiremini arsti vastuvõtule pääseda ja haigekassa lepingus ette nähtud summa seda ei kata või kui keegi tahab konkreetse arsti või professori juurde väljaspool järjekorda saada.
Võlgu umbes 2500 inimest
Kõige rohkem jätavad patsiendid maksmata stomatoloogia teenuste eest, mida haigekassa kinni ei maksa. Tasuliste teenuste seas on veel meeste- või naistearsti külastamine, taastusravi, reisimeditsiiniline nõustamine, vaktsineerimine, aga ka individuaalset sünnitusabiteenust osutavad ämmaemandad.
Kui patsient ei saa kohe maksta, väljastatakse talle arve ja tasumiseks antakse aega kaks nädalat. Selle aja umbeminekul saadetakse kliinikumist patsientide koduaadressidele pidevalt meeldetuletuskirju. Midagi muud kliinik eriti teha ei saa.
Kliinikumile on mitme aasta jooksul võlgu jäänud ligikaudu 2500 inimest. Summad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni tuhandete eurodeni. Seda viimast juhul, kui ollakse käinud mitmel arstlikul visiidil.
1. septembrist kehtima hakkav kord ei kehti vältimatu arstiabi puhul, mis on kõigile Eesti territooriumil viibivatele isikutele tasuta. Seda isegi juhul, kui tegemist on ravikindlustusega hõlmamata isikuga, kes on tasulise raviteenuse eest võlgu.
Ida-Tallinna Keskhaiglas kehtestati juba eelmisel aastal tasuliste vastuvõttude ettemaksu nõue. «Selle tulemusena on võlglaste arv vähenenud,» kinnitas keskhaigla infokorralduse spetsialist Kristi Kuura.
Tema sõnul tuleb patsientidel tasulise vastuvõtu eest tasuda 24 tunni jooksul alates broneeringu tegemisest ja kui patsient pole vastuvõtu alguseks teenuse eest tasunud, tühistub broneering automaatselt.
Protseduuride ja uuringute eest maksavad Ida-Tallinna Keskhaiglas patsiendid pärast teenuse saamist kuni kahe nädala jooksul. Kuura sõnul tuleb harva saata kordusarve. «Võlglaste hulgas on enamasti hooldusravi patsiendid, kelle omaosalustasu on 6,46 eurot päevas,» ütles ta.
Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill sõnas, et patsiendil tuleb ettemaksuna tasuda kõigi talle osutatavate tasuliste tervishoiuteenuste eest. Visiidi eest tasutakse kas registreerimisel või vahetult enne vastuvõttu haigla polikliiniku registratuuris.
«Arsti vastuvõtul koostatakse tasulise tervishoiuteenuse osutamiseks uuringu- või raviplaan ja hinnakalkulatsioon ning patsient tasub tasulise tervishoiuteenuse osutamise eest ettemaksuga,» seletas Lill. Ta lisas, et kui tegelikult kõiki tervishoiuteenuseid ei osutata, makstakse rohkem makstud osa patsiendile tagasi.
Maksumust ei saa ennustada
Tartu Ülikooli Kliinikum osutab aga palju selliseid raviteenuseid, mille puhul ei saa maksumust ette ennustada. «Paljude visiitide puhul on tegemist arstliku otsusega ehk arst saab alles kohapeal otsustada, millised uuringud on patsiendile näidustatud,» selgitas Tael.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütles, et need tervishoiuteenused, mille eest tasumise kohustust pole haigekassa üle võtnud, tasustatakse võlaõigusliku lepingu alusel.
Seega peaksid rakenduma samasugused võla sissenõudmise skeemid, mis on kasutusel ka muudes võlaõiguslikes suhetes. «Tasumata arveid on võimalik sisse nõuda kas inkasso abil või pöördudes kohtusse,» ütles Normet.
Tartu Ülikooli Kliinikum selliseid võimalusi tulevikus ei välista. «Kliinikum on seda arutanud, et inkasso abil võlgu sisse nõuda,» ütles Tael. «Ent praegu mõtlesime kasutada 1. septembrist kehtima hakkavaid karmimaid meetmeid ja siis hindame, kuidas see toimib.»
Kliinikum kehtestab uue korra 1. septembrist, et inimestel oleks aega harjumiseks.