/nginx/o/2011/06/26/644280t1h82c9.jpg)
Kui turule minna, siis tuleb rahakott ikka kaasa võtta, ega siis ilma rahata midagi anta. Eile tänavuse hooaja avanud Väga Väga Vaba Turg lükkab selle elutõe ümber: antakse küll tasuta, tule lihtsalt ja võta.
Väga Väga Vaba Turgu õnnistati väga hea ilmaga
/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
27. juuni 2011, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta esimene turg Küüni tänaval puude vilus jäi oma mõõtmetelt üsna tagasihoidlikuks ja ka valik ei olnud kõige suurem, kuid üht-teist põnevat leidis sealt siiski. Nagu ikka, oli pakkuda rõivaid nii lastele kui täiskasvanutele, muu hulgas ka tillukesed ja välimuse järgi otsustades iidsed uisud.
Raamatukastist leidis kõike alates Karl May «Winnetou surmast» ja lõpetades Iisraeli kõrgkoolide kataloogiga, pudi-padi tekil oli nii portselani kui ka ennast juba tõestanud konserviavaja.
Kes letilt midagi vajalikku ei leidnud, võis end koogiga lohutada.
Lõuna paiku aitas lisaks suurtele siltidele möödujate tähelepanu lettidele tõmmata ka didgeridoo, Austraalia pärismaalaste suure torukujulise pilli mängija.
Kuigi korraldajad A-raamatukogust (pildil vasakult Albert Avarand, Kertu Mets ja Mari-Liis Leis) olid igaks juhuks kohale tulnud telgiga, vedas neil ilmaga kõvasti – jaaniajal vihmaga piserdanud pilved olid jalga lasknud ja päike säras täies jõus.
Kõige esimene Väga Väga Vaba Turg on pärit hoopis USAst, kus see korraldati 2004. aastal ja oli mitmes linnas toimuv protestimaiguline poliitilise taustaga üritus. Ka Tallinnas on turu korraldajad sellega protestinud linnavalitsuse vastu, sest seal arvasid linnaisad, et selline ettevõtmine kesklinna ei sobi.
Tartusse tuli turg 2009. aasta varasügisel ja on olnud nii Lille maja hoovis kui kaubamaja vastas muruplatsil. Siin pole neile aga mingeid takistusi tehtud ja siltidel on vaid kirjad «Kõik on tasuta».