Tänavune võidupüha paraad ja maakaitsepäeva tähistamine Jõgevamaal said Jõgeva maavalitsuse ja Kaitseliidu Jõgeva maleva algatusel teoks Mustvees, sündmuse korraldamisega toonitati selle paiga ainulaadsust, arvestades asukohta Euroopa Liidu idapiiril, tugevaid kultuuritraditsioone ja Eesti ja vene kogukonna sajanditepikkust kooseksisteerimist.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev märkis Peipsiäärsel väljakul peetud kõnes, et idapiiril asuv Mustvee ei paista küll praegu silma rahvaarvu suurusega küll aga kaugeleulatuva ajaloo ja rikkaliku kultuuripärandiga. «Paljurahvuselise elanikkonna tavad on seda paika ilmestanud juba sajandeid.»
Peipsi pealinnas renoveeritakse kultuurikeskust, kus raamatukogu juba uutes ruumides tööd alustas. Jätkub töö selle nimel, et lähemas või kaugemas tulevikus valmiks Mustveesse kaasaegne sadam. Kokku ligi kümme Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi noort lõpetas tänavu kooli kuld- või hõbemedaliga. Tunnustamaks selle piirkonna tublisid inimesi, viidi tänavune maakondlik võidupüha paraad ja maakaitsepäev läbi Peipsi järve kaldal.
Võidupüha ja maakaitsepäeva tähistamist juhtis Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere. Rivistusel osalesid lisaks kaitseliitlastele ka naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred.
Viktor Svjatõšev jagas erinevatesse Jõgevamaa omavalitsustesse jaanituleks muutuvat võidutuld, mis saabus Tartust. Viimase osa teekonnast läbis tuli mööda Peipsi järve piirivavekaatril.
Pidades silmas Eesti rahva lugupidamist suhtumist kodukaunistamisse ja järgides välja kujunenud traditsiooni tunnustasid maavanem Svjaõtõšev ja Jõgevamaa omavalitsusliidu juhatuse esimees Toivo Tõnson rahvusvärvides mastivimplitega neljakümne kahte innukamat kodukainistajat.
«Võidupüha pidustuste läbi viimine Mustvees väärtustas mitte ainult meie linna vaid ka kogu Peipsiäärset piirkonda, mille mitmekülgne areng on viimasel ajal järjest märgatavamalt üleriigiliseks prioriteediks kujunenud,» ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.
