Bakter nakatas Jõgeval kaevuvee tarbijad kõhutõppe

Kolibakterikultuur

FOTO: SCANPIX

Nädal tagasi pöördus üks Jõgeval Suurel tänaval elav inimene kohaliku vee-ettevõtte poole kaebusega, et tema kaevuvesi maitseb imelikult ning seedimine on korrast ära. Veefirma analüüsid näitasid kolibakterit.

OÜ Jõgeva Veevärk juhatuse liige Kalle Pint kinnitas Postimehele, et proove võeti mitmest kaevust ning näidud olid väga erinevad. Kindel on siiski see, et reovesi on sattunud kaevudesse ning ühes sellega ka kõhutõbe põhjustav bakter.

Kõhutõve saanud inimesed on pöördunud ka arstide poole. Neist ühte tohterdati ka Tartu haiglas.

Keeruline ajalugu

Pindi sõnul ei ole reostuse allikat võimalik väga täpselt määrata, sest bakter võis sattuda pinnavette nii linna veevärgist kui ka inimeste endi solgikaevudest.

Parajasti ehitab linn sellel tänaval uut vee- ja kanalisatsioonitorustikku. «Sellepärast me seda teemegi, et piirkond on problemaatiline,» selgitas Pint.

Intensiivsem inimtegevus algas selle tänava ääres 1970. aastate alguses, kuid veevärk ja kanalisatsioon rajati sinna alles nõukogude aja lõpus.

Vett said inimesed salv- ja puurkaevudest, seda veeti ka tsisternidega. Solk juhiti kogumiskaevudesse ning paljud teevad seda sellel tänaval siiani. «Arvestades seda, kui harva tellib keegi veevärgilt solgikaevu tühjendamist, võib oletada, et need kaevud ei pea vett ning solk on juba aastakümneid pinnasesse imbunud.»

Ehkki selle piirkonna elanikke on hoiatatud ja soovitatud kaevuvett mitte juua, teevad paljud seda tänaseni.

Asjaolude koosmõju

Pindi hinnangul pani bakteri liikuma halbade asjade koosmõju. Üheks põhjuseks on kindlasti käimasolevad torutööd ning vana ja uue kanalisatsioonitorustiku ühendamine, mille käigus pääseb torudest paratamatult välja ka reovett.

Vana kanalisatsioonitrass ise on samuti juba aastaid lekkinud. «Kevadeti imbub sellesse pinnasevett, kuival ajal lekib sealt omakorda reovett pinnasesse.»

Ilmselt rikkusid piirkonna veerežiimi tublisti ka toona veevärgi rajamisel tehtud paelõhkamised. Kui palju on reovett pinnasesse pääsenud läbi lokaalsete reostusallikate, ei oska keegi hinnata.

Kindlasti oli oma mõju ka pikal põuaperioodil, leidis Pint. «Pinnavee tase alanes ning võimaldas reoveel liikuda katkisest torust sügavamatesse veekihtidesse.»

Veevärgi juht lisas, et parasjagu ehitatava vee- ja kanalisatsioonivõrgustikuga saavad liituda kõik soovijad. Linna vesi on alati kontrollitud ning tarbimiseks ohutu.

Läksid arsti juurde

Jõgeva haigla peaarsti Peep Põdderi kinnitusel on üksikud kõhuhädadega inimesed pöördunud meedikute poole, kuid kolibakteri proove ei ole haigla teinud.

Bakteri leidmisest inimeste kaevuvees on haiglat teavitatud, lisas Põdder.

Peaarsti sõnul on kolibakter inimeste seedetraktis salmonelloosi kõrval üks sagedasemaid infektsioonide tekitajaid.

Kolibakter

• Soolekepike ehk kolibakter on inimese seedetrakti üks levinumaid baktereid, mille haigustekitaja levib vee või toiduga.

• Sagedamini levib haigustekitaja mittepastöriseeritud piima, ebapiisavalt kuumtöödeldud liha, idude, rohelise salati ja muude köögiviljadega. Nakatuda võib ka kokkupuutel haige saastatud pindadega.

• Nakkuse inkubatsiooniperiood kestab 3–8 päeva. Haigusnähud varieeruvad kõhuvalust ja verisest kõhulahtisusest hemolüütilise ureemia sündroomini, mida iseloomustab äge neerupuudulikkus ja närvisüsteemi haigusnähud. Harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.

• Nakkuse vältimiseks tuleb juur- ja puuvilju jooksva veega korralikult pesta ning liha vähemalt 70 kraadi juures korralikult läbi küpsetada. Valmistoitu ei tohi pikka aega hoida soojas, vaid külmkapis ja sealgi mitte üle ühe-kahe päeva. Tõhus ennetusmeede on käte pesemine.

Allikas: terviseamet, PM
 

Tagasi üles