Pioneerid käisid Hollandis maad katsumas

Martin Maidla näitab Hollandis võistlusel käinud baasrobotit, mis on põhimõtteliselt alasti – erinevate ülesannete täitmiseks kinnitatakse talle kõiksugu jubinaid külge.

FOTO: Kristjan Teedema

Juuni alguses käis väike rühm Eesti poisse Hollandis rahvusvahelisel robootikavõistlusel, kus nende ehitatu korraldajatel mitmel puhul üllatusest suu lahti kiskus.

Korraldajate hämmingut on lihtne mõista – teised võistlusel osalejad olid oma masinate kallal vaeva näinud ja neid täiustanud juba septembrist saadik, esimest korda osalevad Tartu poisid ehitasid oma roboti valmis aga kuue nädalaga.

Ja robot polnud kaugeltki mitte kehv, tema tulemus oli 69. võistkonnast koguni 24. «Selleks on vaja nelja väga tublit poissi, kes on kolm aastat robootikat õppinud,» kiitis Kivilinna gümnaasiumi robootika õpetaja Sven Hendrikson, üks kaasas käinud juhendajatest.

Tubli, aga aeglane

Roboti ehitasid tema õpilased, kaheksanda klassi poisid Martin Maidla, Gromet Spaal, Rimmo Rõõm ja Simmo Saan. Kaasas käisid ka kaks Tallinna poissi, Jaan Roop Nõmme põhikoolist ja Ramses Sepp Tallinna 21. koolist, kelle lahendada jäi lisaülesanne, projekti kirjutamine.

Osalemise mõte tuli MTÜ Robootika tegevjuhil Heilo Altinil, kes paar kuud enne võistlust korraldajad kümnete meilidega piisavalt ära tüütas, et nad olid nõus laskma eestlastel kaasa lüüa.

Eestisse saadeti võistluse juhend ja näidislaud, mille järgi robot tööle panna.

Viimasel hetkel liitumisel oli ka oma miinus, Eesti võistkond osales mitteametlikult ja isegi kui nende robot  olnuks parim, siis auhinda nad selle eest ikkagi poleks saanud. Eesmärgiks oli pigem vaadata ja tutvuda, et järgmisel korral juba kõrgematele kohtadele küünitada.

Ülesanne oli järgmine: tuli ehitada robot, mis saaks hakkama tosina erineva ülesande lahendamisega kahe ja poole minuti jooksul. Kuna võistluse teemaks oli inimkeha arendamine ja parandamine, siis olid ülesanneteks näiteks luude ja veenide parandamine, süstla transport ja osadeks lammutamine jne.

Täiusliku soorituse eest sai 400 punkti.

Tartlaste roboti esimene variant sai testimisel küll kenasti maksimaalse tulemuse, kuid väga ränga hinnaga – aega kulus selleks üle mõistuse kaua, üheksa minutit.

Martin Maidla rääkis, et roboti kiiremini tööle panekuks tehti muudatusi programmis ning pisut äärmuslikuna näiva meetmena loobuti ühe ülesande lahendamisest.

See võttis küll potentsiaalsest punktisummast maha viis punkti, kuid ka sama palju minuteid igavikuna näivast ajast.

Kodustel testimistel saadi kätte tipptulemus 395 ning üldjuhul jäid punktisummad üle 300. Võistlusel läks peaaegu sama hästi.

Tartu-suuruses Delfti linnas kogunes kokku üle 700 lapse umbes 30 riigist üle kogu maailma, sealhulgas  meie jaoks eksootilistest kohtadest nagu näiteks Singapur, Saudi-Araabia ja Tai.

Võistlusel oli igaühel kolm võimalust ja eestlaste parimaks tulemuseks jäi 310 punkti.

Lisaks roboti tööle hinnati  veel ka muid asju, millest eestlased kuulsid alles kohapeal. Näiteks anti eraldi auhind parima tiimitöö eest ja hinnati ka roboti disaini.

Seetõttu jäi Eesti võistkond üldkokkuvõttes 51. kohale. Üldvõitjaks oli Saksamaa võistkond.

Järgmisel aastal jälle

Peale roboti ehitamise oli vaja kirjutada ka projekt, selle töö võtsid enda peale Tallinna poisid. Projekti teemaks oli kuulmispuudega inimeste ja viipekeelt mittemõistvate inimeste omavahelise suhtlemise lihtsustamine tehnoloogia abil.

Kui kõik kulgeb nii, nagu kohalikud robootikahuvilised praegu plaanivad, siis järgmine võistlus läheb juba hoopis teisiti. Sarnaselt teiste riikidega on plaanis korraldada ülemaaline konkurss, kust siis parim robot rahvusvahelisele võistlusele edasi pääseb.

First Lego League
• Ülemaailmne robootikavõistlus, kus kõik robotid pannakse kokku Lego komplektidest
• Peeti Hollandis Delftis 2.—4. juunini, teemaks oli Body Forward
• Võistlusest tehtud videot FLL Body Forward Team Estonia 2011 näeb Youtube’ist

Loe ka neid

Tagasi üles