Peipsi järv sunnib kohad dieedile

Järveteadlaste proovipüügid näitavad, et Peipsis on väga väheks jäänud tinti ja rääbist. Nende liikide kahanemine sunnib noori röövkalu otsima toiduks sääsevastseid ja koorikloomi. Foto: Margus Ansu

Peipsi järve tuntuima vääriskala koha tuleviku kohal ripub küsimärk. Noorkaladel pole järves piisavalt süüa, lisaks kurnab kalaliiki suur püügisurve.

Paar nädalat tagasi korraldasid maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased järvel kalastikust ülevaate saamiseks neli traalpüüki. Selgus, et varem heas seisus olnud koha ja kiisa populatsioonid on jäänud nõrgemaks.

Teadlaste hinnangul on selle põhjuseks toidunappus, sest noorte röövkalade toidulaual olulisel kohal asuvaid tinti ja rääbist ei sattunud püünisesse ainsamatki isendit.

Kõht tühi

Järves on praegu päris palju 2009. aastal sündinud noori kohasid. Kalad on kuni 20 sentimeetri pikkused, kuid üsna kidura kehakujuga, rääkis maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. Sama põlvkonna esindajad haarasid talvel aplalt ka sikuskat ja sääsevastset, teavad harrastuskalastajad.

Suuremaid kohasid oli järves väga vähe. Neid sattus päeva jooksul katsetraali vaid paar tükki.

Põhiline probleem seisneb Kanguri sõnul selles, et noored kohad püütakse liiga varakult välja, laskmata neil suuremaks kasvada ja suguküpseks saada. Pealegi ei teki kohal tugevaid põlvkondi sugugi mitte igal aastal.

Mullu sügisel järvel tehtud uuringud näitasid, et koha järelkasv eelmisel aastal järves praktiliselt puudus, aasta varasem põlvkond on arvukas, aga kasina kasvuga. «Lahkasime kohasid otse järvel, et näha, mida nad ikkagi söövad. Paljude kohade magu oli tühi,» kirjeldas Kangur.

Mitmed vaksapikkused kohad olid toiduotsinguil siirdunud lausa järve põhja, et süüa põhjamudast hironomiidi-vastseid (sääsevastseid – toim). Vaid paaril selle põlvkonna kohal oli maos kala, mis peaks olema nende põhitoit.

Juba paaril viimasel aastal praktiliselt puudub järves tint. See on ohtlik, sest tint on väga oluline lüli röövkalade toiduahelas loomse planktoni ja kaladest toitumise vahel.

Vanemteaduri kinnitusel on tint noorele kohale kõige suupärasem esmane saakkala, kuna ta on sihvakas ning tal puuduvad teravad uimekiired nagu näiteks kiisal.

Tindi puudumise tõttu viibib noore koha kalatoidule üleminek, sest teist sobivat saakkala järves lihtsalt pole.

Rääbist püüti Peipsist 1980. aastate lõpus enam kui 3000 tonni aastas. Kanguri hinnangul saab üsna varsti selgeks, kas tänavu üle paljude aastate rääbisepüügi lubamine ning sellele vääriskalale kümnetonnise kvoodi kehtestamine oli õigustatud.

Ahven õgib karpe

Ahvenat on järves praegu palju, ütles Kangur. «On nii ilusaid suuri, paarikümne sentimeetri pikkusi ahvenaid, mis kõlbavad pannile panna, aga ka ahvena järglaskond on tugev.» Katsepüügis esines kõige arvukamalt ligi 10 sentimeetri pikkusi ahvenaid.

Suured ahvenad peaksid olema juba kalatoidulised. Kalade lahkamisel ja maosisu uurimisel oli aga teadlaste üllatus suur, kui nad leidsid 20 sentimeetri pikkuse ahvena maost ligi kolme sentimeetri pikkuse jõekarbi (Unio tumidus).

«Mõtlesime algul, et see on juhuslik, võib-olla ahvena suhu ahmitud alles traalis. Kuid leidsime teistegi ahvenate magudest tigusid ja karpe,» rääkis Kangur.

Tavaliselt meie kalad tugeva kojaga karpe ja tigusid ei söö. Toiduahelad on järves aga tugevasti muutunud, tõdes Kangur.