«Uuu» talletab elutarkust

Käbid ajavad küll palju tossu, kuid kütavad samovari kiirelt kuumaks, õpetas Tiina Jurjeva, kelle peres tehakse samovariga peaaegu iga nädal teed. Foto: Sille Annuk

«Uuuuuu,» undab samovar madalalt nagu kummitus, kui särtsakad käbid on temas vee keema ajanud.  «Laulab,» selgitab teed keetev Tiina Jurjeva näituse «Samovarid ja vanausulised» avamisel Peipsi ääres Kasepää vallas Tiheda külas.

Tiheda vanas koolimajas seati läinud reedel üles tõenäoliselt Eesti suurim ja uhkeim samovaride kogu. Kuldseid, hõbedasi, läikivaid, siledaid, laulvaid, vaikivaid, uusi, vanu – kokku üle 70 eripalgelise samovari.

«Kõik sai alguse sellest, kui ma vihastasin, et mul pole samovari ja ostsin oma esimese samovari ja siis teise ja nii see läks,» meenutab kogu omanik, igapäevaselt hoopis iluettevõtja, Peipsi äärest pärit Veronika Kookmaa, kuidas paari aastaga kasvas terve samovaride kollektsioon.

Elutark kaaslane

Kogu kõige erilisem samovar pärineb aastast 1810 ning omanikud tahtsid seda aida alt leitud «roostes kannu» ära visata, enne kui Kookmaa selle ära ostis.

Väljapaneku uusim eksemplar on aga kordagi kasutamata käsitööna valmistatud samovar, mis maksab praegu Venemaalt ostes umbes 5000 eurot.

Paljude venelaste jaoks on samovarid Moskvas sündinud ja üles kasvanud, kuid juurte juurde Eestisse naasnud Tiina Jurjeva selgitusel justkui pereliikmed, kes pakuvad teejoomisel mõnusat seltsi.

«Asi ei olegi ainult samovaris, vaid ka traditsioonides, mis selle juurde käivad: laulud, jutud, maiustused,» rääkis Jurje-va, et peale lihtsalt teekeetmise talletavad samovarid endas vaikides elutarkust. Kord juba perre soetatud samovari pärandatakse põlvest põlve edasi.

Tulu palvelale

Lisaks samovaride kollektsioonile pakub näitus külastajatele sissevaadet vanausuliste igapäevaellu, näidates kirikuriideid, kirikuraamatuid, ikoone ja mööblit. Antropoloogilise pilgu heidab vanausuliste kogukonda ka Annika Haasa ja Birgit Püve fotonäitus.

Samuti on kohalikud toonud näitusele müüki oma käsitööd ning kaasa saab osta Peipsi-äärseid maitseelamusi, nagu näiteks sibulamoosi, sigurimett ja sigurileiba. Kogu näituse tulu läheb Peipsi kandi vanima palvela taastamiseks.  

Näituse üks esimesi külalisi oli koos mitmete teiste suursaadikutega Itaalia suursaadik Eestis Rosa Maria Chicco Fer-raro. «Tohutult põnev, milline teekultuur ja millised traditsioonid tee joomise juurde käivad,» nentis suursaadik, kes ostis avamiselt kaasa sigurileiba.