Arheoloogid avastasid Roiul seni teadmata linnamäe

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnusekoha väljakaevamised Roiu lähedal Agemäel. Pildil on näha linnuse kaitsevalli läbilõige. Ülal on puidust ehitiste põlengule viitav tumedam pinnasekiht ja kivid.
Linnusekoha väljakaevamised Roiu lähedal Agemäel. Pildil on näha linnuse kaitsevalli läbilõige. Ülal on puidust ehitiste põlengule viitav tumedam pinnasekiht ja kivid. Foto: Heiki Valk

Aastakümneid tagasi kirjutatud märkmed juhatasid Tartu arheoloogid Agemäe linnusekohani, mis võis kaevamistel leitud potikildude põhjal otsustades kasutusel olla umbes 1500 aastat tagasi ja hävis tules.

Tartumaal Roiu lähistel avastatud linnuse vall on sel kevadel arheoloog Heiki Valgu juhtimisel lahti kaevatud tosina meetri pikkuselt ja meetri laiuselt. Praeguseks on teada, et liivast ja kruusast kuhjatud vall oli ülalt neli meetrit lai ja sellel asusid puust ehitised, mis hävisid tules.

Kaitsevalli pikkust võis olla poolesaja meetri kandis, kuid täpsem mõõdistamine on veel tegemata, samuti vajab vanus täpsustamist.

Kahe oja vahel

«Asi on väga värske, töö on poole peal,» ütles Valk. «Väga esialgselt julgeksin seda pakkuda rahvaste rändamise aega, umbes 1500 aastat tagasi ehk 5.-6. sajandisse. Aga see on ainult keraamika põhjal, millega võib alt minna. Kindlaid dateeringuid veel ei ole, süsinikuproovid on tegemata.»

Praeguste andmete kohaselt võis linnusekoht kasutusel olla kõigest sajandi jagu, sest keraamikaleiud on ühe tegumoega ja ühest asjastust. Miks see maha jäeti, pole võimalik kindlalt väita.

«See rahvaste rändamise aeg oli üks segane aeg. Siis tekkis Eestis palju linnuseid. See suguvõsa kõige tõenäolisemalt hävitati ära, kes see head kohta niisama maha jätab,» arutles Valk.

Võimalikule vägivaldsele hävingule viitab see, et linnus on põlenud. Sellest annab tunnistust nõest tumenenud pinnas ja säilinud süsi.

Agemäe linnusekohal on Valgu sõnul raske mingeid hülgamist õigustavaid puudusi nimetada, sest see on Mõra jõe kalda peal looduslikult hästi kaitstud, Mõra jõkke suubub ses kohas vana oja org, nii jäi linnus kahe oru vahelisse kolmnurka. Maapoolsesse külge oli ehitatud kaitsevall.

Ühtki relvaleidu seni pole.

Kaevamised annavad Valgu seletusel ülevaate linnuse tüübist, valli ehitusest ja vanusest. Arheoloogidel on just sel suvel käsil ambitsioonikas projekt selgitada välja või täpsustada kõigi Kagu-Eestis teadaolevate linnuste vanus.

Tööpõld lai

Kõik kunagised linnusekohad ei ole arheoloogidele veel teada. Nagu veel läinud aasta alguses polnud teada ka see Agemäe oma.

Selleni jõudis arheoloog Andres Vindi, kontrollides kodu-uurija, nüüd juba ammu manalamehe Lemming Rootsmäe aastakümnete eest Tallinna ajaloo instituuti saadetud märkmeid.

Seal oletatud linnusekohtadest esimene ei leidnud Vindi sõnul kinnitust.

Agemäe puhul näitasid tõenäose kaitsevalli ära juba kaardi samakõrgusjooned. «Neemikus katkeb kõrgusjoon ristipidi jõe voolu suunaga. Seda loodus ei tee,» lausus Vindi.

Mullu kohapeal kontrollimas käies polnud enam kahtlustki, seda enam, et mutimullahunnikust vaatas vastu vana keraamikakild.

Andres Vindi kontol on nüüdseks juba seitsme varem teadmata linnusekoha arheoloogiateaduse jaoks avastamine. Ent nii tema kui Valk arvavad, et leidmata linnusekohti on Eestis endiselt veel kümneid.

Kuidas otsimine käib? Nii kaartide kui vanade ülestähenduste järgi. Linnusekohtadele viitavad ka kohanimed Linnamäe, Maalinn, Kantsi või Kantsimägi.

Ent Roiu lähedal kohanimi ei aidanud, seda mäge kutsutakse Agemäeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles