Maarja kirik valis välja kolm meeliskavandit

«Uues kuues».

FOTO: TPM

Tartu Maarja kiriku taastamise arhitektuurivõistluse žürii valis 11 võistlustöö hulgast välja kolm parimat. Võidutöö kuulutatakse välja Tartu linna päeval, 29. juunil.

Tartu Postimehele oli žürii nõus avalikustama kolm parimat ideekavandit tähestikjärjestuses: «Kodukirik», «Noa» ja «Uues kuues». Maarja koguduse õpetaja Peeter Paenurme sõnul hindas žürii tööde taset väga kõrgeks ja rõõmustavaks, kuid võidutöö osas oli otsus üsna üksmeelne.

Võistlustöö «Kodukirik» näeb ette praeguse saali mõõtmete vähendamist nii, et hoone tagumine osa jääks koguduseliikmete kasutusse. Peasissepääsu kasutatakse kirikusündmuste ajal ja igapäevaselt saaksid sealtkaudu sisse ka turistid.

Sissepääsu ümber koonduvates ruumides saaks müüa meeneid, keldrikorrusele tuleks riidehoid ja tualettruumid. Ühe mõttena pakuti välja kiriku keldri rentimist spordiklubile.

«Noa» pakub ideena välja kirikusaali tõstmist nii, et selle põranda tasapind jääb akende alumise servaga samale joonele ja võimaldab nii akendest parimat vaadet. Saali alla on süvendatud terve korrus koguduse ruumidele. Tõstetud saal on seintest külglöövide jagu lahti, tekitades istujates Noa laevaga sõitmise tunde.

Kolmas väljavalitud töö, «Uues kuues», kavandab kirikusaali astmeliselt tõusva põranda, et tagada ka kaugemates ridades istujatele hea vaade altarile. Astmelised osad on paigutatud nurkadesse nii, et põrandale moodustub rist. Astmeliselt tõusev altar on kavandatud saali kagunurka.

Vara kommenteerida

«Praegu on veel vara asju kommenteerida, aga eks otsustavaks saigi arhitektuurne lahendus ning üllatusmoment,» lausus Paenurm, kelle sõnul on peamine küsimus selles, kuidas väljapakutud lahendust on võimalik reaalselt kiriku ja koguduse tööks ära kasutada.

«Vahel on nõnda, et konkursil hinnatakse kõige kõrgemalt mõnda lennukat ideed, aga siis vaadatakse, et ehituseks on palju parem mõni teine. Meie oleme tahtnud, et võidutöö oleks selline, millega edasi minna,» rääkis Paenurm ning avaldas lootust, et ka koguduserahvas hakkab võidutööd toetama.

«Ma usun, et otsused on tehtud kaalutletult ja targalt, et Maarja kirik võiks saada kenasti ja huvitavalt ning ka kirikutöö jaoks hästi ülesehitatud,» ütles ta.

Konkursi žüriisse kuulusid linnaarhitekt Tiit Sild, linna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm, sisearhitektide liidu esindaja Mari Kurismaa, EELK kunsti- ja arhitektuurikomisjoni esindaja Tõnu Parmakson, vaimulik ja arhitekt Tiit Pädam, Maarja Kiriku SA juhatuse liige Heikki Valk ja esimehena Peeter Paenurm.

Tiit Silla sõnul olid kõik kolm tööd eri lähenemistega, aga igal ühel olid omad tugevad kohad. «Meile oli funktsionaalne toimimine väga tähtis ja ka kiriku ökonoomne kütmine oli paremate tööde valikul tugev argument,» lausus Sild.

Samuti tõi ta esile, et üheski esikolmiku töös polnud alles jäetud vanu rõdusid. «Alati ei olegi vana lahendus parim, sest kiriku atmosfäär tuleb nii paremini välja.»

Vastavalt võimalustele

Paenurme sõnul ei tohiks tekkida probleemi, et väljapakutud lahendused oleksid teostamiseks liiga kallid, sest konkursi tingimuste järgi peab projekteerimise hind mahtuma 40 000 euro sisse.

«Oleme väljendanud oma võimalusi ja nendega on ka arvestatud,» lausus Paenurm. «Muidugi, üks lahendus on kallim ja teine odavam, aga me ehitame väärikat kirikut, mis peaks kestma üle inimpõlvede. Kui idee on inimesi innustav, siis selle nimel tuleb leida ka vahendid.»

Ideevõistluse preemiateks on 1400 eurot võidutööle ja 1300 eurot teisteks auhindadeks. Võitja auhinna juurde kuulub ka õigus, et temaga tehakse kiriku põhiprojekti koostamise leping.
Võidutöö avalikustatakse Maarja kirikus Tartu linna päeval, 29. juunil.

Kiriku taastamise lõpptärminit ei julgenud Peeter Paenurm veel välja pakkuda. Ehitusraha loodetakse saada linnalt, riigilt, fondidest ja firmadelt. Ka kogudus ise on ehituseks raha kogunud.

Maarja kirik

• Klassitsistlikus stiilis Tartu-Maarja kihelkonna ja Tartu linna eestlaste ehitatud kirik valmis jaanuaris 1842.

• Kirikus peeti 1869. a suvel esimese üldlaulupeo esimene ühisproov.

• 1872. aastal toimus kirikus Jakob Hurda pühitsemine kirikuõpetajaks.

• Pühakoda hävis 70 aastat tagasi, 12. juulil 1941.

• Pärast sõda ehitati kirik ümber EPA spordisaaliks ja tagastati kogudusele alles 2009. aasta suvel.

• Kiriku taastamist juhib 2003. aastal loodud Tartu Maarja Kiriku SA.

Tagasi üles