Veetootja keeras kraani kinni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plainese pudelialused on seisnud juba mõnda aega kasutult, kuna veefirma ei tohi enam Eestis pandipakendi märki kasutada ning on nüüdseks üle pea kasvanud võlgade tõttu ka pankroti äärele jõudnud.
Plainese pudelialused on seisnud juba mõnda aega kasutult, kuna veefirma ei tohi enam Eestis pandipakendi märki kasutada ning on nüüdseks üle pea kasvanud võlgade tõttu ka pankroti äärele jõudnud. Foto: Margus Ansu

Veetootja Plaines oli üle aasta pakendiorganisatsiooni ees krooniline võlglane, kuni ei tohtinud eelmise suve lõpust enam pandipakendi märkigi kasutada. Toona lootis veefirma raskest seisust välja rabeleda, kuid taotleb nüüd siiski pankrotti.


«Ei vedanud enam välja. Majanduslanguse ajal on väga raske olnud,» ütles Tartumaal Haagel tegutsenud OÜ Plaines juht Kaarel Auser. Muu hulgas näiteks Hansa lauavett, Tarkuse vett ja suurtele poodidele nende enda kaubamärgi all vett tootnud Plaines sattus selle juhi Auseri sõnul raskustesse 2008. aastal. Kriisi tõttu langes veemüük märgatavalt ja odavpoeketid survestasid  hinda järjest enam.

«Koos masuga algas odavkettide õitseng ja see on tootjatele pähe istumine,» ütles Auser. 2008. aastal oli firma siiski veel ligi kahe miljoni krooniga kasumis. 2009. aastal aga juba rohkem kui miljoni krooniga kahjumis. Ka OÜ Eesti Pandipakend märkas selle juhi Rauno Raali sõnul 2009. aasta suvel, et Plainesel on raskusi, kuna arveid jäi tasumata või nende tasumisega hilineti.

Kurb juhtum Pandipakendile

Et Plaines lubas otsida välisinvestoreid ja raskest majandusseisust välja tulla, oli Eesti Pandipakend Raali sõnul Plainese suhtes paindlik ja koostas neile võla tasumiseks graafikuid. «Tagantjärele vaadates oleks pidanud muidugi karmim olema,» nentis Raal.

Praeguseks on Plaines Eesti Pandipakendile võlgu umbes 100 000 eurot – rohkem kui ükski teine joogitootja on pakendiorganisatsioonile iialgi võlgu jäänud. «Meie jaoks on see jah üks kurvemaid juhtumeid,» lisas Raal.

Eelmise suve lõpust ei tohtinud Plaines enam kasutada ka pandipakendi märki, mistõttu firmal polnudki võimalust Eestis vett müüa, kui nad just ise poleks teinud oma taara kogumise süsteemi. Peale tasumata arvete olid firmal ka laenukohustused kukil.

Joogitootjat A. Le Coq ei mõjuta selle juhi Tarmo Noobi sõnul see, et Plaines on praeguseks tegevuse lõpetanud ja taotleb pankrotti. Plaines täitis Noobi selgitusel suuremalt jaolt poekettide tellimusi poodide enda brändiga vee tootmiseks, A. Le Coq aga sellist alltööd ei tee, vaid müüb üksnes enda kaubamärgiga jooke.

Noobi hinnangul ei tähenda Plainese kogemus, et üksnes veetootmisega ei saakski end ära majandada suurte joogitootjate kõrval ning tõi näiteks Värska vee ja Saaremaa vee tootjad.

Püüdes kõrvaltvaatajana  analüüsida Plainese vigu, tõi Noop välja, et firma müüs liiga suure osa veest private brand`ina ehk tootis poekettidele vett kaupluste kodukaubamärgiga.

Samuti tehti tõenäoliselt vigu hindade arvestamisel. «Hind, millega nad vett müüsid, on olnud allapoole nende toimetuleku piiri, muud ei midagi,» lausus Noop.

Ka Plainese juht Kaarel Auser tunnistas, et firma majandamisel sai tehtud vigu, mida tagantjärele targana oleks võinud tegemata jätta. Milles Auseri enda meelest vead seisnesid, ta arutleda ei tahtnud. «Pankrotiavaldus on sees ja ma ei taha rohkem filosofeerida, mis valesti läks,» lausus ta.

Huvilised ootel

Päris kasutult Plainese puurkaevud ja tootmisseadmed aga Auseri sõnul tõenäoliselt seisma ei jää. «On tuntud huvi, et meie ruumides võiks tootmist jätkata, aga praegu vajavad veel paljud asjad paika loksumist,» lausus ta.

Kohus arutab OÜ Plaines pankrotiavaldust 29. juunil.

OÜ Plaines

• Asutatud 1998. aastal.

• Tegutses Tartu külje all Haagel.

• Tootis Hansa lauavett, Tarkuse vett, Plaines Eliidi vett ja villis poekettidele vett poodide enda kaubamärgi all. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles