/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/06/15/629962t1h9d68.jpg)
Kontrolli alt väljunud jalgrattavarguste hulk sundis politseid lähenema probleemile teist teed pidi – potentsiaalsete ohvrite kaudu. Praegu näib, et sellest on olnud abi.
Rattavarguste hulk pöördus langusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rattavarguste vastu võitlemine on piltlikult öeldes nagu aiamaa umbrohust puhastamine,» kirjeldas Lõuna prefektuuri politseitöö talituse juht Tiit Allik. Teed ühel päeval peenra puhtaks, kuid pärast sooja vihmasabinat rohetab maa taas.
Samasugune on ka politsei võitlus jalgrattavarguste vastu. Püüad ühed vargad kinni, kuid kui varastamisolud on soodsad, astuvad nende asemele teised.
Üha rohkem tartlasi sõidab igapäevaselt linnas ringi rattaga, seega on varastele olud head ning üha paranevad. Nii saabki põhiküsimuseks, kuidas teha varaste elu raskemaks.
Vargast targem
Aprillis käivitas politsei koos Tartu linnavalitsuse ja rattapoodidega kampaania «Vargast targem», et inimesed õpiksid kurikaelte elu tülikamaks tegema. Aktiivsem töö jäi aprilli lõppu ja maikuusse – see on ka aeg, mil rattavargused saavad pärast lume sulamist taas hoo sisse.
Rattapoed jagasid jalgrattaostjatele infovoldikuid, mis õpetasid neid oma sõiduriista hoidma. Õpetust jagasid ka linnas üleval olnud plakatid, videotabloo Tasku keskuse seinal ning raadiosaated.
Varguste vähendamise võimalusi uuriti ka vastsetelt rattaomanikelt endilt. Küsitlusele nõustus vastama 82 inimest.
Küsitletud lubasid hoida oma sõiduriista turvalises kohas ning kasutama korralikku lukku. Samuti pidasid nad oluliseks politsei teavitamist vargustest ning sedagi, et keegi ei ostaks varastatud rattaid.
Linnalt ootavad ratturid eelkõige valvega rattaparklaid, mis võivad olla ka tasulised. Samuti seda, et linnatänavail oleks rohkem valvekaameraid ning kindlamaid ratta lukustamise kohti.
Paraku ei öelnud just paljud, et nad kavatsevad hoolikalt alles hoida rattadokumendid ning raaminumbri, mille abil politsei tööd võimaliku varguse korral lihtsustada.
Kampaania maksumus on Alliku kinnitusel veel kokku löömata, kuid peamiselt moodustab see voldikute ja plakatite trükkimise kulu. Koostööpartnerid lõid kaasa omal algatusel.
Profid ja juhuslikud
Politseil ei ole jalgrattavargusi avastada just lihtne, tõdes kolonelleitnant Tiit Allik. «Varas istub ratta selga ja sõidab minema. Mingit märki temast maha ei jää.»
Peamiselt jagunevad jalgrattavargad kahte leeri. Ühed on need, kes satuvad juhuslikult ahvatleva kaherattalise otsa ja võtavad selle kaasa. Teised on niinimetatud profid ehk need, kel on olemas vastavad tööriistad ja müügikanalid ning kes teevad vargatööd süsteemselt.
Kui rattaparklas kõnnib keegi ringi, käes akuketaslõikur või suured tangid, ei ole ilmselt raske arvata, mis inimesel plaanis. «See ei ole tõenäoliselt töömees,» viitas Allik ning soovitas sellist vaatepilti nähes kindlasti politseisse helistada.
Vargust pealtnägijal soovitab politsei samuti võimalikult kiiresti juhtunust teatada ning edastada varga tundemärgid ja liikumissuund. Abi oleks sellestki, kui kurikaelast õnnestuks teha pilt või videolõik.
Tublisti vähem
Tänavune politseistatistika näitab positiivseid märke. Mullu läks aasta esimese viie kuuga Tartus kaotsi 196 ratast, tänavu sama ajaga 83.
Jaanuaris ja veebruaris viisid kurikaelad rattaid ära sama palju kui mullu samal ajal. Võrreldes aastataguse märtsi, aprilli ja maiga on aga varguste vähenemine neil kuudel märkimisväärne, maikuu puhul isegi üle kahe korra.
«Kindlasti ei saa varguste hulga vähenemist kanda pelgalt kampaania arvele, kuid oma väike mõju sellel kindlasti oli,» leidis Tiit Allik. Sellest tähtsamaks pidas kolonelleitnant siiski ühiskonna reaktsiooni varguste hulga kasvule ning ka paljude teiste tegurite koosmõju.
Politsei soovitab
• Ära jäta oma kaherattalist lukustamata. Lukustamata ratta vargus võtab vaid mõne sekundi.
• Ära koonerda rattaluku pealt – kindlam on parim ja kalleim lukk.
• Parkides kinnita lukk ratta raami ja tagaratta külge. Vastasel juhul jääb sulle mälestuseks vaid lukk esirattaga.
• Arvad, et sul on odav ratas, kes seda ikka varastaks. Varas ei tee vahet hinnalisel või odaval rattal – mis laokil, see ära.
• Pargi lukustatud ratas rahvarohkesse kohta – tõenäosus, et keegi vargust märkab, on nii suurem. Vähekäidavas kohas talita vastupidi – pane sõiduvahend kõrvaliste pilkude eest varju – loomulikult lukustatult.
• Lukusta jalgratas ka trepikojas – tugeva trepikäsipuu või rattahoidja küljest on vargal jalgratast keerukam kätte saada.