Ühistu laen pigistab pensionäre

Vasula 11 majas elavad pensionärid Luise Jaaška ja Endel Rüütel jäid viimasel korteriühistu koosolekul vähemusse ning peavad enamuse otsusel hakkama oma pensionist maksma veelgi suuremat kuumakset.

FOTO: Sille Annuk

Enamushäältega vastuvõetud korteriühistu laenuotsus maja remondiks tähendab igakuiste maksete suurenemist ning paneb sellega väiksema sissetulekuga korteriomanikud sageli väga raskesse seisu.


Nädalapäevad tagasi tuli Tartu Postimehe toimetusse murelik vanahärra Vasulast ning rääkis pisarsilmi loo sellest, kuidas tal tuleb ilmselt veel vanas eas oma korterist välja kolida. «Nad teevad, mis tahavad. Võtavad laenu, raiskavad selle rahahunniku ära ja meie ettepanekuid nad ei kuula,» andis 84-aastane Endel Rüütel hinnangu viimasele korteriühistu koosolekule, kus otsustati võtta majale kopsakas pangalaen.

Kahekorruselises 1967. aastal valminud majas on kaheksa korterit. Rüütli sõnul olid peale tema laenule vastu veel kaks pensionärist korteriomanikku, kuid hääletusprotokolli läks kirja millegipärast tema üksinda. «Nõudsin koosoleku protokollist omale ärakirja, aga seda ei ole siiani mulle antud,» kurtis Rüütel. Paraku oleks pensionärid ka kolme vastuhäälega jäänud kaotajaks, sest korteriühistu otsuste vastuvõtmisel saab määravaks enamuse hääl.

Maks käib üle jõu

Rüütli sõnul maksab ta juba praegu oma pensionist ühistu remondifondi iga kuu 40 eurot. Pärast laenu suureneks summa veelgi. Lisaks tuleb maksta vee, elektri ja prügiveo eest. Pensionid jäävad aga vaevalt 300 euro kanti.

Pealegi pole Rüütli hinnangul maja sugugi sellises olukorras, mis nõuaks kapitaalremonti. «Meil on ahiküte ja maja ei ole külm,» ütles Rüütel ning lisas, et maja on tehtud kukersiidiplokkidest ning seda pole vaja üldse villaga soojustada.

Vasula 11 korteriühistu juhatuse esimees Miia Murd ütles, et maja remondiks võeti neli pakkumist, millest kõige kallim oli 44 308 eurot. Odavaim – 31 285 eurot – oli OÜ Äksi Puhkemaja pakkumine. Sama firma pani kaks aastat tagasi 72 000 krooniga majale peale ka uue katuse ning tookord kästi Rüütli sõnul igal korteriomanikul ühe kuuga koguda 8000 krooni.

Ühistu esimees Murd aga ei pidanud Kredexi kaudu kümneks aastaks pangast taotletavat laenusummat pensionäridele üle jõu käivaks. «Ma ei leia, et see makse nii suur tuleks,» lausus Murd ning pakkus, et iga korter peaks tulevikus hakkama kuus maksma umbes 45 eurot.

«Ma usun, et nad jaksavad maksta küll ja kui ei jaksa, siis läheb korter müüki. See on kõige lihtsam variant ja nii need asjad käivad,» pakkus Murd välja omapoolse lahenduse ning viis jutu majale. «Kõik laguneb. Termopildilt on näha, et me kütame ilma. Vesi tuleb keldrisse, vundament on vaja soojustada. Kas sellepärast, et üks on vastu, laseme majal kokku kukkuda?»

Probleem paljudele

Tartu korteriühistute liidu juhatuse liige Anne Valk ütles, et sarnase murega on sel kevadel nende poole pöördunud mitukümmend inimest. «Päevas tuleb sellise jutu ja murega meie juurde kaks kuni viis inimest,» ütles Valk ning pidas sellist olukorda vaesemate korteriomanike jaoks väga suureks probleemiks. «See on väga karm, aga seadus näeb ette, et otsustab enamus. Kui viiest kolm tahab ühistus laenu võtta ja kaks ei taha, siis ei ole midagi teha.»

Korteriühistute liidul ei ole tema sõnul õigust sekkuda ühistute tegevusse. «Me ju täpselt ei tea ka, kuidas seal asi toimub. Kuidas on läbi viidud üldkoosolekud ja kuidas on asjaajamine. Oleme nendele inimestele ainult rääkinud, et maju on vaja remontida ja kui nad ei suuda seal enam elada, siis... me ei saagi midagi öelda,» jättis Valk probleemi lahenduseta. «Ühelgi korteriühistul ei ole õigust inimest välja visata.»

«Me ei ütle, et müüge maha. Ütleme, et kui elamut soojustatakse, siis hoitakse kokku küttearvete pealt,» selgitas Anne Valk. «Mõnda see jutt lohutab küll, sest paljude probleem on väheses informeerituses.»

Teema on praegu Valgu sõnul eriti aktuaalne, sest veel järgmise aasta lõpuni on võimalik kortermajade soojustamisel saada Kredexilt 15–35 protsenti toetust.

«Korteriühistu jaoks on see maast leitud raha,» lausus Valk, kuid lisas, et ühistu esimeestel on laenu võttes korteriomanike ees väga suur vastutus.

Tagasi üles