Majaomanikud pääsesid linna muru niitmisest

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaba 51 eramu omanikuga vaidlemise ajal on linn eramu ja Turu tänava vahele jääva haljasriba niitmise ise tellinud.
Vaba 51 eramu omanikuga vaidlemise ajal on linn eramu ja Turu tänava vahele jääva haljasriba niitmise ise tellinud. Foto: Sille Annuk

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks Tartu linna 2002. aasta määruse, mis kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka sõiduteeäärseid haljas­ribasid.


Riigikohtu hinnangul peab linna tänavate ja tänavaäärsete kinnistute vahelisi murutükke, mis paiknevad teemaal, hooldama teeseaduse kohaselt linn ise. Kohus leidis, et teeseadus ei luba teemaa korrashoiu kohustust panna koormisena isikule, kes pole tee omanik.

«Vaid kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja,» lisas riigikohus.

Vaidlus äravõetud maal

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse teeäärsete haljasalade hooldamise üle algatas Tartu maakohus pärast seda, kui oli tühistanud Tartu linnavalitsuse väärteootsuse, millega linn määras 2009. aasta augustis tartlasele Olev Laugule 900-kroonise trahvi. Põhjus: Lauk jättis niitmata ligi 350-ruutmeetrise haljasriba Turu tänava ning Vaba 51 eramu vahel.

Lauk meenutas, et seoses Turu tänava laiendamisega 1988. aastal määras toonane linna täitevkomitee tema kodu lammutamisele. Enne seda hammustas linn tema krundist ära kolmandiku, ligi 600 ruutmeetrit.
Alale rajatud umbes 250-ruutmeetrist kõnniteed ning sadakond ruutmeetrit suuremat haljasriba hakkas hooldama linn, kuid avastas kolm aastat tagasi, et mõlemat tööd peaks tegema Olev Lauk.

«Kui küsisin, et miks järsku nii, vastati umbmääraselt, et me otsustasime nii,» meenutas Lauk. «Esimese suve ma isegi niitsin, sest plats oli hukka minemas. Ütlesin veel linnale, et esitan teile sügisel arve, mida ma muidugi ei teinud.»

2009. aasta suvel Lauk enam ei niitnud, talvel oli ta juba saanud trahvi tegemata lumekoristuse eest. Laugu arvates on eraomanikele pandud koormised jäänuk nõukogude ajast, mil riik näitas sellega koha kätte eraomanikule kui ebasoovitavale elemendile.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ei osanud eile öelda, mis saab edasi. Ta ei välistanud võimalust, et linn teeb ettepaneku teeseadust täiendada, lisades kõnnitee hoolduse kohustusele ka mururibade niitmise ja rehitsemise kohustuse.

«Esmalt peab linnamajanduse osakond analüüsima, millises ulatuses peab linn hakkama ise hooldustöid tellima,» kõneles Mölder.

Mölderi hinnangul võib seaduseparanduse poolt rääkida loogika, et kui eraomanik nagunii hooldab oma taratagust kõnniteed, on mõistlik, kui ta hooldab ka kõnniteega piirnevat mururiba.

Tartu linnavalitsuse haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg ütles, et linnal polegi täit ülevaadet haljasaladest, mis on olnud seni tänava ääres paiknevate kinnistute omanike hooldada. Nende maatükkide ligilähedastki arvu ning kogupindala ei õnnestunud Tartu Postimehel eile teada saada.

«Nende alade inventeerimine tähendab röögatu mahuga tööd,» sedastas Tammeorg. «Seni pole ju olnud see vajalik, sest vene ajast peale on olnud majaomanike hooldada nii kõnniteed kui ülejäänud puhastusala.»

Probleem üle Eesti

Tammeorg märkis, et kuna Tartu pole erand, vaid samasugune kord on kehtinud omavalitsustes üle Eesti, tuleb leida ka universaalne lahendus. Tartu tänavuses eelarves kõigi puhastusalade hoolduse ülevõtmiseks raha ette nähtud pole.

«Aga need, kelle kodu ei alga ukse jalamatist, on teinud seda tööd seni ja teevad ilmselt ka edaspidi,» lootis Tammeorg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles