Vastuvõtt Tartu Ülikooli väheneb

Vastuvõtukärpeid Tartu ülikoolist. Foto: Graafika: A6

Tartu Ülikooli õppeprorektori Martin Halliku sõnul jääb tänavune vastuvõtt ülikooli kindlasti mullusest väiksemaks. Kõige jõulisemalt puudutab kärbe tasulist õpet õigus- ja majandusteaduskonnas.

Tartu Ülikool hindas erialade ja teaduskondade kaupa ümber oma koolitusvõimsuse ning leidis, et piisavalt kvaliteetne õpe suudetaks tuleval õppeaastal tagada kuni 6373 uuele tudengile. Halliku sõnul ületab see arv aga suurelt tegeliku vastuvõtu, mis jääb ilmselt alla ka mullusele 5340 uuele üliõpilasele.

«Mitme protsendi suuruseks vähenemine kujuneb, selgub suvega, aga täiesti kindlasti ja väga märgatavalt tuleb vastuvõtunumber alla majanduses ja juuras,» ütles Hallik.

Ülehinnatud suutlikkus

Seni lähtus Tartu Ülikool arvestuslikust koolitusvõimsusest 8647 uut tudengit aastas. Lävendipõhise vastuvõtuga kujunes immatrikuleeritud üliõpilaste hulk paljudel erialadel mitu korda suuremaks kui oodatud, aga ometi polnud mingit võimalust, et ülikool tervikuna säärase arvuni küüniks.

Muist erialadest pani samas ülikooli juhid endalt küsima, kas pill ei hakka lõhki minema, kas sajad tasulistel kohtadel tudengid majanduses ja juuras saavad hariduse, mis on väärt Tartu Ülikooli pitseriga diplomit.

«Me ei suhtu enam koolitusvõimsuse kujundamisse liberaalselt, vaid arvestame, et vastuvõetud üliõpilased saavad piisavalt õppejõudude tähelepanu,» rääkis Martin Hallik. «Tundub, et praegu paika pandud arvud näitavad koolitusvõimsust realistlikumalt.»

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna bakalaureuseõppesse võeti 2010. aastal 200 uut tudengit. Lisaks 196 magistri- ja 17 doktoriõppesse – kokku 413 inimest. Majandusteaduskonna uueks koolitusvõimsuseks on bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe peale kokku määratud 323 õppekohta, neist 140 bakalaureuseõppes.

Martin Halliku selgitusel tähendab see, et üle nende arvude ühelegi erialale vastu võtta ei tohi. Samas oli peaaegu kolmveerand kõigist uutest majandustudengitest mullu tasulises õppes, mis toob ülikoolile iga tudengi pealt umbes kaks korda rohkem raha kui riigi tellitud õppekohad.

Tõsi, tänavu proportsioon muutub, sest haridus- ja teadusministeerium andis uueks riigi koolitustellimuseks 72 kohta. See on pool kogu koolitusvõimsusest.

Majandusteaduskonna dekaan Toomas Haldma tõdes, et kuigi riik suurendab alates sügisest ühe tudengikoha pearaha kümne protsendi võrra, tuleb teaduskonnal mõelda tõsiselt kulude kärpimisele.

«Tõesti võib tekkida küsimus, kuidas teaduskond ära majandada,» tunnistas Hald­ma, «aga meile on lubatud, et teatud mahus püüab ülikool meie võimalikku puudujääki korvata. On muidugi ka selge, et peame ise oma tegemised üle vaatama, mittemõistlikke õppekavasid sulgema.»

Haldma kinnitas, et kohe koondamisi ei tule, sest vähemalt järgmise aasta õppekavad on paigas ning õppejõudude koormus jagatud.

«Selge, et peame hakkama panema rohkem rõhku kvaliteedile,» jätkas Toomas Hald-ma. «Teatavas mõttes töötame praeguse tudengite arvu juures oma võimete piiril. Kui seame sihiks, et töö õppejõududele rahuldust pakuks, tudengite tase oleks kõrgem ja väljalangevus väiksem, on kohtade üldarvu vähendamine loomulik.»

Kärpekäärid napsasid kõvasti ka õigusteaduskonda. Mulluse 378 asemel tohib teaduskond võtta bakalaureuseõppesse kuni 322 tudengit. Doktori- ja magistriõppega kokku väheneb vastuvõtt juuras vähemalt 66 inimese võrra.

Kehakultuur on rahul

Märgatavalt sunnivad koolitusvõimsuse uued piirarvud vähendama ka kehakultuuriteaduskonna vastuvõttu.

Eelmisel aastal immatrikuleeriti 117 tudengit bakalaureuseõppesse ja 62 magistrantuuri. Uus piir on vastavalt 100 ja 60.

Kehakultuuriteaduskonna dekaan Mati Pääsuke tunnistas, et varasemal koolitusvõimsuse näitajal polnudki taga tõsiseltvõetavat kalkulatsiooni.

«Üle saja tudengi vastu võtta ongi probleem, sest meil pole piisavalt inimesi ja ruumi,» kõneles Pääsuke. «Näiteks füsioteraapia õpperühmad peavad koosnema kuni seitsmest inimesest, me ei saa selliseid õpperühmi palju teha.»