/nginx/o/2011/06/14/627590t1h4309.jpg)
Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks Tartu linnavolikogu määruse, mis kohustab teeäärsete kinnistute valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka kinnistu ja sõidutee vahele jäävat haljasala.
Riigikohus kärpis tartlastele kehtestatud heakorrakohustusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnistu ja sõidutee vahelist haljasala peab hooldama tee omanik, mitte teeäärsete kinnistute omanikud, leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus lubab analoogset koormist kinnistu omanikule panna, on see teemaa puhul vastuolus teeseadusega, vahendas riigikohtu pressiesindaja.
Teemaa on seaduse järgi maa, mis on määratud tee koosseisusu. Teeseaduse kohaselt korraldab teehoidu tee omanik ja kohalike teede hoidu valla- või linnavalitsus.
Sama seadus kohustab avalikult kasutatava tee omanikku hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega ning see sätestab ka rohu lubatud suurima kõrguse tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel haljasalal.
Õigusemõistja leidis, et teeseadus ei luba teemaa korrashoiu kohustust koormisena panna isikule, kes ei ole teemaa omanik. Üksnes kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja.
Kohustuse hooldada kinnistu ja sõidutee vahele jäävat haljasala pani tartlastele linnavolikogus 19. septembril 2002 vastu võetud määrus.
Kirjeldatud kohtuasi sai alguse Tartu linnas asuva kinnistu omaniku ja Tartu linnavalitsuse vahelisest vaidlusest selle üle, kas kinnistu omanik peab niitma oma kinnistu ja tänava vahele jäävat mururiba.
Tartu linnavalitsus karistas kinnistuomanikku niitmiskohustuse täitmata jätmise eest rahatrahviga. Kinnistu omanik vaidlustas trahvi maakohtus.
Esimese astme kohus jättis niitmiskohustust sätestava määruse põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata. Sellele järgnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus riigikohtus.