14. juunil 1941 küüditati Eestist Siberisse üle 10 000 inimese

Иллюстративный снимок.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNFSV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste hulk suurenes pidevalt. 1940/1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli «sotsiaalselt võõrast elemendist» puhastada.


Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist välja saatmisele
11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki.

Väljasaatmine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt teoks teha ühe päeva jooksul. Tegelikult operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Enamik täisealistest meestest kuulutati arreteerituks ja lahutati perekondadest. Edasi kulges nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati.

1942. aasta kevadeks oli laagritesse paigutatud umbes 3500 mehest elus veel vaid paarsada. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastisse. Raske töö, nälg ja kurnatus said sealgi saatuslikuks peaaegu pooltele, pärast sõda õnnestus koju naasta 49 protsendil küüditatutest.
Allikas: KGB kongide muuseum
 

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartus

• Kell 10 algab 1941. aasta küüditamise ohvrite mälestamise miiting Emajõe kalda ja Turu tänava vahel, Jõe tänava silla kõrval, kus asus sadamaraudtee. Seal seisnud rongid tähendasid paljudele tartlastele küüditamiste algust. Samas paigas asub ka Eesti Vabariigi järjepidevusvalitsuse siseministri Hando Kruuvi eestvõttel aasta tagasi paigaldatud mälestuskivi, mis annab möödujatele teada, et just sealt said alguse 1941. aasta 14. juuni ning 1947. ja 1949. aasta massiküüditamised.
• Pärast sõnavõtte algab läbi Karlova linnaosa rongkäik, mis viib rahva Pauluse kirikusse. Seal peetakse jumalateenistus genotsiidi- ja kommunismiohvrite mälestuseks.
• Kell 13 kogunetakse Vene okupantide ohvreid mälestama leinapaika Rukkilille mälestusmärgi juures.

Tagasi üles