Eesti on võimlemismaa, kuulutas tänavu mais võimlemisliidu presidendiks valitud Laine Randjärv enne nädalavahetusel Tartus peetud tippsündmust, rühmvõimlemise MMi. Eks ta ole õige, siinmail on väidetavalt juba 135 aastat võimeldud.
Võimlemislinn võõrustas maailma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisanduseks Randjärvele – selle maa keskpunkt on võimlemislinn. Jah, heal lapsel mitu nime ja Tartu väärib ka sellist. Mitte ainult seetõttu, et algul Tallinnas toimuma pidanud rühmvõimlemise MM toodi Tartusse, sest masu pärast jäi seal võimlemismaja ehitamata.
On ju siin kaks Eesti tugevaimat võimlemisklubi. Eesti ehk tuntuim, Janika klubi oli sel MMil väljas küll vaid tinglikult Tartu võistkonnaga: ühendrühm tehti koos Tallinna Piruetiga. Puhas Tartu tiim oli aga võistlemas Eesti ühel vanimal võimlemisklubil Rütmikal.
Loosiõnn
Mõlemad – nii Rütmika kui Piruett/Janika – võimlesid end kodusel MMil 26 osalenud rühma seast 12 parema hulka ehk finaalvõistlusele.
«Halva loosi saime,» oli VK Janika juht ja võistluse üks korraldaja Janika Mölder pühapäeva keskpäeva paiku nukravõitu.
Piruett/Janika pidi fortuuna tahtel finaalis esimesena üles astuma. Millegipärast on võimlemises nii, et kõige esimest ülesastujat hinnatakse kõige üksikasjalikumalt.
«Sport on sport,» nentis Mölder, «ja õnn on õnn.» Mölderi hoolealused tõmbasid maailmakarikavõistlustel Hispaanias ja Soomes samuti esimese esineja loosi.
«Tüdrukud tegid küll eelvõistlustel ka ühe vea,» nentis Mölder. «Ütlesin neile, et finaalis tuleb lihtsalt vigadeta teha, tuleb oma ära teha.»
«Üle oma varju hüpata pole vaja, kava on tugev ja tüdrukud heas vormis,» lisas ta.
«Esimene eesmärk – finaalipääs – sai täidetud,» sõnas lõppvõistlusele jõudnud Rütmika juht Sirje Eomõis (pildil). «Meie tahtsime ennast muidugi kodupubliku ees näidata. Ja näitasime ka.» Rütmikale antud hinnetega aga ei jäänud klubi eestvedaja sugugi rahule.
«Nii palju me küll viletsamad ei olnud,» nentis avapäeva järel kuuenda positsiooni hõivanud Rütmika juht. « Kava oli hea ja täitsa ilma vigadeta.»
Pole midagi teha, võimlemine on paraku mõnevõrra subjektiivne ala, kus pole sentimeetreid ega sekundeid, mida saab vaid ühtmoodi mõõta. Ja teinekord saab ehk teenimatult enam kohtunike poolehoiu osaliseks see, kes rohkem mööda ilma rännanud ja esinenud, seega tuntum.
Ei vedanud Eesti võistkondadel ka ses mõttes, et loosiõnn jättis eestlased finaalvõistlustel ilma ühest omamaisest kohtunikust. Ja võimlemises on see paraku väga oluline mõjur.
Finaalis sai Rütmika esinemisjärjekorras parema koha – üheksanda. Kuid Eomõis võis oma kogemustest öelda, et see neid pjedestaalile lähemale ei pruugi tõsta. Punktide vahe oli avapäeva järel liiga suur. Kuues koht oli tema arvates reaalne. Ent ka see on samm edasi võrreldes mullu Bulgaarias Varnas saadud seitsmenda kohaga.
Kuld selge enne finaali
Tegelikult võinuks maailmameistri välja kuulutada juba eelvõistluste järel. Venemaa rühm Madonna sai suveräänselt parima punktisumma.
«Madonna on küll väga tugev rühm, aga et vahe järgmisega nii suur oli – lausa punktine – on ime,» kommenteeris Eomõis. «Siin võiks juba küsida, kuidas ta nii head hinded sai.»
Ülejäänutele jäigi jagada kahvatumat värvi medalid ja tänavuse MM-järjestuse kohad. Eelkõige oli võimalus Madonnast järelejäänut püüda Bulgaaria rahvuskoondisel, Soome OVO Teamil ja Piruett/Janikal. Ime korral ka Rütmikal ja Nebesal Venemaalt.
Eesti koondrühm teenis finaalis igatahes paremad punktid (+0,2) kui eelvõistlusel. Lähim konkurent OVO pälvis
sama jagu vähem. «Medal tuleb!» oli Eomõis pärast kohtunike otsust kaasmaalaste edus kindel.
Et see medal pole hõbedane, sai selgeks pärast seda, kui loeti ette Bulgaaria rahvuskoondise tulemus – 18,25 punkti, mis ei jäänud palju maha Madonna avapäeval teenitust (18,70 punkti). Seega oli ilmne, et kui liider n-ö kokku ei kuku, st mingi suure prohmakaga hakkama ei saa, on pjedestaal paigas.
Ei kukkunud. Finaalis olid kohtunikud veelgi heldemad kui eelvõistlustel – moskvalannad teenisid 19,1 punkti. Kuld kinnistus.
Bulgaarlannad olid hõbedas ja Piruett/Janika pronksis kinni.
Jäi oodata, mis saab ainukesest puhtalt Tartu rühmast kodu-MMil. «Minu arust oli eile natuke parem kui täna,» oli Eomõis pärast Rütmika südamliku kava lõppu ettevaatlik, «aga võib-olla kohtunikud ei näinud seda, mida mina nägin. Ootame punktid ära.»
Järgnes närvesööv aeg – enne Rütmika punktisumma ettelugemist esines Nebesa Krasnodarist.
Ja siis loeti punktid... need olid 0,3 võrra paremad kui eelvõistlusel! Seega oli Sirje Eomõisa nördimusel omajagu alust, kui ta leidis, et eelvõistlustel tehti tartlannadele liiga. Kahe päeva summa andis Rütmikale kuuenda koha.
«Pole viga, võistlus on võistlus,» ütles Eomõis, «tore, et Eesti rühm ikka ka medalile jõudis.»
Tartusse on seni alates 2000. aastast peetavatelt rühmvõimlemise MMidelt tulnud kaks medalit. VK Janika teenis kulla 2007. ja hõbeda 2008. aastal. Rütmika lagi on seni olnud mullune 7. koht (täpselt Pirueti ees). Ka tallinlannade Piruett on korra MMilt kulla (2001) ja hõbeda (2000) Eestisse toonud.
Maailma parimad
1. Madonna (Venemaa)
2. Bulgaaria rahvuskoondis
3. Piruett/Janika koondrühm
4. OVO Team (Soome)
5. Nebesa (Venemaa)
6. Rütmika (Tartu)
7. Freyat (Soome)
8. Rhytmic Expressions Kalev Estienne (Kanada)
9. CE Inef Barcelona (Hispaania)
10. Alcon Cusi Dvillena (Hispaania)