Kupile ei saa nüüd keegi öelda, et ta oleks igavene teine – eelmisel aastal teiseks jäänud ja Reservvissi tiitli saanud lehm pärjati Ülenurmes sel aastal kauneimaks eesti punast tõugu lehmaks ehk Vissiks 2011.
Ka suure kondiga võib olla imeilus
13. juuni 2011, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui võrrelda missi- ja vissivõistlusi, siis võiks öelda, et pealiskaudsust on lehmade puhul rohkem. Kohtunikke ei huvita, kas hinnatavatest keegi on ehk väga andekas «tantsija», kaunihäälne «laulja» või isegi see, kui palju ta piima annab. Olulised on ainult välimus ja kõnnak.
Kuid keegi ei pahanda, kui «laval» olles tilgub mokkade vahelt vahutorte või kui põis areenilt lahkumist ära oodata ei kannata. Või kui võistleja ära väsides lihtsalt minema kõnnib.
Kannatus pandi proovile
Kolme ja poole aastane kahe vasika ema Kupi käitus üsna viisakalt. Mõned võistlejad küll oleksid nagu eelmisel õhtul spordikanalist rodeot vaadanud ja otsustanud ka ise areenile sattudes pullihüppeid järele teha. Kupi lüpsja ja talutaja Meelis Tammur andis oma hoolealusele aga hindeks tubli kolm pluss.
Nimelt oli emand kodus harjutades käitunud igati viisakalt ja kenasti, kuid areenil jalutades otsustas iga ringi lõpus, et see jääb nüüd küll viimaseks, ja püüdis väljapääsu poole suunduda.
«Ei oodanud, et ta siin eelmise aasta trikke teeb,» muigas Tammur, kes koos Kupiga pärast autasustamist kohtunikuga pildistamist oodates puu all hinge tõmbas. Mehe valge särgi varrukad olid läbimärjad ning nagu näitas nende kollakas värvus, siis oli keegi sinna korduvalt oma suurt suud pühkinud.
Puu varju jahedasse saanud punaselaiguline Kupi, kaelas lillepärg ja ümber kõhu sinimustvalge lint, vaatas ümbritsevaid inimesi kannatliku ja lahke pilguga ega reetnud millegagi, et tema võiks olla lüpsja äravaevatud olekus kuidagi süüdi.
Tammur kinnitaski, et tegelikult on Kupi oma karjas ülimalt rahulik, leebe ja tore loom, areenil oli aga palav, parmud hammustasid ja läbi valjuhääldi laulis Raen Väikene.
Lehmi käis hindamas Taani farmer, aretusspetsialist ja sealse punase tõu asjatundja Orla Kastrup Kristensen. Kupi oli talle meeltmööda juba noorte lehmade ringis, kuigi ta vangutas pead, et lehmaproua on liiga suur.
Ka Vissi tiitli andmisel kinnitas ta, et ainus «viga» ongi tema suur kont, sest muidu on Kupi elegantne, tal on hea kehaehitus, ilusad jalad ja ilus udara tagaosa ning üleüldse on ta imekaunis.
Tartu Agro Vorbuse farmi, Kupi kodu aretusspetsialist Maie Mölder lisas, et uus Viss võib ju suur olla, kuid neil on tema õdesid, kes on veelgi kogukamad.
Ilus ja tootlik
Mölder rääkis, et vissivõistlusele pääsemiseks peab lehm karjast välja paistma ja silma hakkama ning loomulikult ei tohi tal olla ühtegi välimikuviga. Oma roll valiku tegemisel on lehma iseloomul.
Kupil on peale kauni välimuse ka hea piimaand. Praegu saab temalt iga päev üle 50 kilo piima ning pärast esimest poegimist andis ta laktatsiooniperioodil üle 10 000 kilo, mis on punase lehma kohta väga tubli tulemus.
Eelmisel aastal, kui Kupi teiseks jäi, võitis Vissi tiitli samuti Vorbuse noorlehm, keda talutas Tammur. Tema nimi oli Kelli, aga nüüd teda enam karjas ei ole, sest tekkisid tervisehädad – tal avastati emakatsüst ja ta ei tiinestunud enam.