Justkui oleks kakskümmend seitse soojakraadi veel vähe-võitu, ärgitas esimese Eesti naiste tantsupeo juht Ülo Luht eile Jõgeval peopublikut kaerajaani ainetel virgutusvõimlemist tegema.
Naised loitsisid külmapealinna leitsakus
«Ae, Eestimaa naised, kes te tantsukeeles kõnelda mõistate!» hõikas seepeale staadionile valgunud ning selle täitnud enam kui kolmele tuhandele naisele tantsupeo patroon Evelin Ilves. «Kas olete oma loo loitsimiseks valmis? Uuuuu!»
Presidendiproua ei sulanud aga pärast tervitust publikusse ega hõivanud päikesevarju all mugavat istet privaatloožis, vaid kepsles koos presidendi kantselei rühmaga Kadrioru Kadrid murule kummardama tantsuga «Üksik puu» emakest maad.
«Tõmba, Jüri» tõi särtsu
Üksikute päikselõõska trotsinud kihulaste pistete taustaks meenutati seejärel lapsepõlve kaduvust ning lasti memmedel pajatada isamaa hiilgavast pinnast ja käo kukkumisest. Mitme igatsusliku poisiotsimisloo järel tuli peole esimest korda sisse õige särts, kui segarühmade neiud-noormehed lõid lahti vana hea «Tõmba, Jüri».
Rahvatantsu tehnilisemat külge näitas kaheksa segapaariga Rootsi külalisrühm muheda labajalaga. Tõeliselt valju aplausi ning pealtvaatajate huilged teenis ära alles neljateistkümnes tants Sillamäe venelaste rühmalt Suveniir. Lehvivad rätikukesed, kükktants ning pulbitsevad emotsioonid.
Pärast ennelõunast peaproovi-etendust võis staadioni ääres pärna vilus näha Lihula rahvariideid kandva Pärnu segatantsurühma Tuurit-Tuurit kollektiivset nõidumist. Kaelakuti ringis seistes lugesid nad: «Üks, kaks – Tuurit-Tuurit! Kolm, neli – paremini! Viis, kuus – rõõmuga!»
Eneli Rüütli ja Henn Tiiveli juhendatavat rühma oli morjendanud vaid ühe tantsija kingatalla eraldumine, mis sundis asemele nöörima pastlad. Palavuse üle keegi ei kurtnud. Seda hoidvat eriti hästi ihust eemal villane seelik.
«Viimane kontsert tuleb õhtul väga emotsionaalne!» hoiatas üks tantsijaid, Gristel Leetma. «Siis ei pea enam hoidma ei riideid ega jõudu.»
Nõidus ja armastus
Sillamäe rühma Suveniir tantsija Jekaterina Rasskazova kirjeldas oma muljet naiste tantsupeo kavast sõnaga suurepärane ning märkis, et nagu meeste tantsupeod, nii annab ka naiste pidu võimaluse näidata laiemat repertuaari, kui mahub üldtantsupeole.
Rasskazova, kes on kaasa löönud juba kümmekonnal suurel peol, sealhulgas kahel meeste tantsupeol, ütles, et meeste pidu on omamoodi armas, kuid seal ei tunne sellist maagiat nagu eile Jõgeval.
«Mulle tundub, et naised nagu nõiuks tantsides midagi. Ja naiste tantsust paistab välja armastus,» kirjeldas Rasskazova.