Sadalas avatakse kõlakoda ja lipuväljak

Sadala saab kõlakoja ja lipuväljaku. Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus

Sadala kogukond kingib EV100 puhul oma rahvale ja Eestile kõlakoja koos lipuväljaku ja tulealtariga. Sel laupäeval kell viis pärastlõunal oodatakse kõiki suurele rahvapeole, et koos laulda ja tantsida ning kõlakoda ja lipuväljak pidulikult avada.

Kõlakoja rajamisega soovib kogukond hoida vanemate sõjaeelset traditsiooni, mil ehitati Eestis kõlakodasid, et oleks laulmiseks, pillimänguks ja tantsimiseks oma koht. Mitmed suved on laulu- ja tantsupidude korraldamiseks sobitatud Sadala rahvamaja kõrvale plats ning vajaduse korral püstitatud laulmisvõimaluse tekitamiseks mõned astmed.

Laulu ja tantsu kõrval on Sadala rahvale oluline lipukultuur, mida väikeses piirkonnas ühiselt kogukonnaga jagada. Vanemad aitavad neid oskusi meelde tuletada ja noored saavad uusi teadmisi.

Sadala külade seltsi juhatuse esimehe Pille Tuti sõnul sai lipuväljaku idee alguse juba paari aasta eest, mil võeti nõuks Eesti juubelil heisata rahvamaja kõrval riigilipp. Nüüdseks on lipuväljakule on püstitatud viis lipumasti, kus hakkavad lehvima Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, Jõgeva maakonna, Jõgeva valla ja Sadala külade seltsi lipp.

Laupäevasel ühislaulmisel, tantsimisel ja pillimängimisel löövad kaasa koorid Sõbrahing, Palamuse Kuus Õuna, Jõgeva kammerkoor, Serviti, Torma kammerkoor, Jõgeva meeskoor Mehis ja Eesti vabaõhumuuseumi koor.

Tantsurühmadest astuvad üles Tantsulust, Sirtsuline, Jõgevahe Pere, Meie Mari, Torma ja Lahe. Segarümadest keerutavad tantsu Kaaratsim, Tootsid-Teeled, Laiuse-Sadala noored ja meesrühm SaMaKaS.

Rõõmsat peotuju hoiavad rahvamuusikaansambel Tuustar ning kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Laulmise, tantsimise ning pillimängu seob kokku Virve Muser. 

Sadala kõlakoja ja lipuväljaku rajamiseks on saadud toetust mitmest projektist. Jõgeva vald kattis kõlakoja projekti omaosaluse, MTÜ Eesti külaliikumine Kodukant ja EV100 toel saadi elekter. EV100 toetas teavitamisega. Kõlakoja ehitamiseks taotleti toetust Jõgevamaa koostöökojast ning rahastajaks oli Eesti-poolne Leader ja Euroopa Liit.